Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad Samott segu. Samott tellistele. Tulekindel plaadisegu. Villa paigaldamiseks, tuharuumi ukse kinnitamiseks, Ustele. Valumassid. Ahju detailide valamiseks. Lubjasegu. Paekivi müüridele. Tsement ei sobi paekivile paisumise pärast. Tsement mört. Välitingimustel. 1 neljale segu. Materjali arvutamine. Üks kivi 4,2 kg. Segu on 20 % kivi kaalust 2,5 tonni kütab 50 m2 ruumi. Ruum on arvestatud 2,5 m kõrge. 1 m3 ahjus on 300 tellist. Keskmine kivi kaal koos seguga 5 kg 2500 : 50 = 50 kg ühe ruutmeetri jaoks. 50 : 5 = 10 tellist ühe ruutmeetri jaoks. 2,5 tonni ahi 500 tellist
kihi laiusest suurem, kolle peab olema suhteliselt kitsas. Kolde normaallaiuseks on koldeukse laius Suitsugaaside lõplikuks põlemiseks on soovitav juhtida kolde ülaossa järelõhku (ei kehti toaküttekolletele) Koldekuju peavad olema kasutatavale kütusele Kolde seinte ja võlvi materjal peavad olema sellised, et ahju välispind soojeneks kolde ja lööristiku osas üheaegselt ja ühtlaselt Toaahjul peavad olema tihedalt sulguv kolde ja tuharuumi uks Nende nõete järgi (v.a. 7) ongi tänapäevaste ahjude kolded konstrueeritud, õigesti ehitaud kolle annab põhilise osa ahju võimalikust maksimaalsest kasutegurist. Sellega kaasnev kütuse kokkuhoid õigustab mitmekordselt selle lisatöö mille toob kasa hea kolde ehitus. Restiga kolle võimaldab põlemisõhu tunduvalt parema ligipääsu kütuse kui umbkolle, seetõttu on põlemistemperatuur koldes kuni 200 kraadi kõrgem. Eriti
vesinike) eraldumine. Kütuseosakeste struktuur muutub selle protsessi tulemusena poorseks; · kütus süttib sõltuvalt kütuse liigist temperatuuril vahemikus 220 300°C okas- puu 220°C juures, lehtpuu kuni 300°C juures ja kuiv turvas 225 280°C juures; · süsiniku põlemine lõpeb temperatuuril 800 900°C ja tuhk langeb restilt alla tuharuumi. Restil asetleidvad protsessid jagunevad kaheks: endotermilisteks e soojust neelavateks (kuivamine ja pürolüüs) ning eksotermilisteks e soojust andvateks (põlemine). Kuna põlemistsooni kütuseosakeste ja kuivamistsooni osakeste vahel puudub otsene kontakt, saab kuivamistsoon ja pürolüüsi tsooni ülemine osa (alguseosa) vajaliku soojuse põhiliselt leegi ja kuumade koldepindade kiirguse teel. Mida niiskemat kütust põletatakse, seda enam soojust vajatakse kütuse kuivatamiseks ja
annaabi.ee 
