Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning 27-ndal märtsil hakkas kraatris kerkima suitsu.18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1.4 Täiendavat infot vulkaani kohta. Vulkaan on 2,550 meetri kõrgune 1,404 meetri laiune.Vulkaan on akttivne ja umbes 40000 aasta vanune.Esimene inimene sellel vulkaanil oli 1853 aastal Thomas J. Dryer.Oma nime on St Helensi vulkaan saanud briti diplomaadi Lord St Helens-i järgi.Vulkaan on kilpvulkaan , mis on tekkinud Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel. joonis 4. Laamade lahknemise kaart. 2
kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade kokkupõrke aladel. Seal, kus magma maapinnale voola tekivad vulkaanid. Vulkaani purskel võib lisaks laavale kraatrist välja paiskuda ka tuhapilvi ja kivimürakaid. Nende nimetus pärineb vahemeres paiknevast Vulcano saarest. Vulkaane nimetatakse ka aknaks, mille kaudu saab maapõue uurida. Vulkaane eristatakse pursete sageduse järgi.
Kodutuks jäid umbes 100 000 inimest ning hävis umbes 8000 maja (paljud majad olid katusteni muda ja vulkaanilise tuha all). Kaasarvatud poole miljardi dollarine majanduslik kahju. Majandusekeskne Luzon oli kohutavalt häiritud. Kuid kannatusi oli kogu maailmas. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. Pildil on lapsed, kes seisavad oma koolimaja katusel Bambanis. Hoiatamine 2. aprillil võis vulkaani kohal märgata väikseid tuhapilvi, mis andsid hiljem sel kuul põhjust evakueerida 5000 inimest. 9. juunil evakueeriti 50 kilomeetrit vulkaanist eemal 25 000 inimest. 12. juunil ohu raadiust laiendati 30 kilomeetrit ja kokku evakueeriti nende päevade jooksul ligi 58 000 inimest. Evakueerimine päästis küll tuhandeid inimesi, aga selle eest oli majanduslik kahju väga suur. Kolm päeva enne purset Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.
plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani 3 kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida teadlased olid ette ennustanud. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi purse, mis oli teadlastele täielikuks
majapidamist. Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida 3 teadlased olid ette ennustanud. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi purse, mis oli teadlastele
St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Hiljem on välja arvutatud, et lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu. Kahju ulatus üle miljardi dollari. Plahvatusest tekkinud tuhapilv tegi tiiru ümber maakera 17 päevaga. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1982. aastal rajati Mount St. Helens National Volcanic Monument ehk vulkaanipark, mida aastas külastab 7 miljonit külastajat. Piki mäekülgi looklevat teed piirab lopsakas mets, ent äkki on sametine rohelus nagu noaga ära lõigatud. Nii
Vähem kui kümme minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000 km2- le. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tuhat tonni tuhka. Koristamiskampaania kestis kokku kümme nädalat ja läks maksma 2,2 miljonit dollarit. 1980. aastal toimus veel 5 väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18.mail 1980 tekkinud kraater täitub, ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. St. Helensi purse pakkus teadlastele palju tänuväärselt uurimismaterjali. Katastroofijärgsetel aastatel jälgiti looduse taastumisprotsessi. Vulkaani jälgimine enne purset andis aga vulkanoloogidele palju väärtuslikke andmeid vulkaanipursete ennustamiseks
annaabi.ee 
