kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioonpõlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis. CFBS (circulating fluidized bed combustion) ehk tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste siirdumine separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja koldesse tagasi suunatakse
kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad tuhaosakesed, mis on suuremad kui 46 µm, ülejäänud 20% on väiksemad. Probleemiks selle meetodi puhul on vääveldioksiidi kontsentratsioon põlemisgaasis ja suur tahkete osakeste sisaldus heitgaasis. CFBS (circulating fluidized bed combustion) ehk tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia omapäraks on koldest lahkuva põlemisgaasi ja tuhaosakeste siirdumine separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja koldesse tagasi suunatakse. Koldes on temperatuurid
Põlemistemperatuur on madalam kui tolmpõletuskatlas ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ja seetõttu pole täiendav heitgaaside puhastus vajalik. 3 Keevkihttehnoloogia eelised: Madal kütuse põlemistemperatuur: 850˚C–900˚C. Erinevalt kõrget temperatuuri kasutatavatest tolmpõletuskateldest keevkihtkatelde küttepinnad ei korrodeeru. Väheabrasiivsed tuhaosakesed hoiavad ära küttepindade erosiooni. Küttepindadele tekivad lihtsalt eemaldatavad puistsadestised, mille tõttu saab kasutada lihtsamaid puhastamismeetodeid. Madal põlemistemperatuur koldes ja tsirkuleeriv tuhamass seovad efektiivselt väävlit. Ilma eraldiseisvate võimsate lisaseadmeteta on tagatud kahjulike keskkonnaheitmete vastavus Euroopa Liidu nõuetele. Tolmpõletuskatel
vähenemisele, kui ka üldisele õhusaaste tekke vähenemisele Balti ja Eesti Elektrijaama renoveerimine. Varem olnud põlevkivi tolmpõletuskatlad asendati keevkihtkateldega (Maasikmets 2004: 101) ning katelde varustamine uute kaasaegsete elektrifiltritega (Liblik, Maalma 2005: 176) vähendamaks tahkete osakeste (peeneteraline põlevkivilendtuhk) heitkoguse 92-95% võrra (Maasikmets 2004: 101). Keevkihtkatelde omapäraks on, et koldest lahkuva põlemisgaasid ja tuhaosakesed suunduvad separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja suunatakse tagasi koldesse. Nii võimaldatakse teatud osa lendtuha kinnipüüdmine ja selle lõplik väljumine koldest põhjatuhana ehk siis tuhana, mis hiljem ladestatakse. Tolmpõletuskateldes aga väljuvad koos põlemisgaasiga need tahkosakesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus. Need osad, aga mis on suuremad
annaabi.ee 
