vastuseisu. J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas
J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts „Vanemuine”, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: „Pärmi Jaagu unenägu“, „Kihlvedu 5000 rubla pääle“ ja Tuhalabidavalitsuse“ . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi „Saaremaa onupoeg” esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi „Maret ja Miina ehk Kosjakesed” ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas
Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine". Alguses suhtus ta teatrisse kahtlevalt, kuid hiljem mõistis,et näitemängudel on rahva rõõmuks ja õpetuseks tähenduslik koht. Hiljem kirjutas ka ise 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" Jannsen jäi ka seda seltsi juhtima. 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Menu eestlastest linnaelanike ja talupoegade seas oli nii suur, et etendust korrati juba järgmisel päeval. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile.
Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine". Alguses suhtus ta teatrisse kahtlevalt, kuid hiljem mõistis,et näitemängudel on rahva rõõmuks ja õpetuseks tähenduslik koht. Hiljem kirjutas ka ise 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" Jannsen jäi ka seda seltsi juhtima. 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Menu eestlastest linnaelanike ja talupoegade seas oli nii suur, et etendust korrati juba järgmisel päeval. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile.
annaabi.ee 
