Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka tänapäeval
), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus- väljaanne eesti vanasõnadest, rahvalaulude antoloogia jm (Vahtre 2000). 12 7. KIRJANDUS 1950. aastate teine pool lõpetas äärmusliku dogmaatika ja leberehtluse. Vabandust paluti Tuglaselt ja teistelt, kõnelema ja kirjutama võis hakata isegi mõnest pagulasest (Gustav Suitsust, Marie Underist). 1956. aastal ilmus Rudolf Sirge romaan ,,Maa ja rahvas". Peamiseks zanriks kujuneski esialgu romaan. 1960. aastatel astus kodueesti kirjanduse uuenemine uude etappi. Esile kerkis noor põlvkond prosaiste, kes ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed, ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Eraldi võib mainida 1963.
Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja roll, eriti esimeses Rootsis ilmunud kogus ,,Sädemed tuhast" (1954). Üldine lähenemine loomingule on lüürikakeskne. Hilisluules on ka oluline koht lüürilist, eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu ,,Kahekesi" ja Tammsaarelt ,,Noored hinged" ning ,,Pikad sammud". Psühholoogilise impressionismi katsed (Tuglas ,,Toome helbed") ja väljaarendamata sümbolistlikud taotlused (Tuglase ja Tammsaare miniatuurproosa). Uusromantiline proosa tõi endaga kaasa lüürilise elemendiga lühiproosa, peamiselt novellid, mis olid klassikalised ja modernistlike kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus
kvaliteetsed autorid uuesti lugejani N: Liiv, Peterson. Nimetuse taga on kolm nähtust: rühmitus(1905-1915); ajakiri ja kirjastus(jätkavad). Praktiline väljund: 5 kirjanduslikku albumit, mis sisaldavad tõlketöid, originaal kirjandust, lisaks ilukirjanduslikke ja kirjandusteaduslikke töid. Albumid on kunstiliselt kujunduselt väga kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt.
annaabi.ee 
