Kõrgtehnoloogiline tootmine Mis see on? Kõrgtehnoloogiline tootmine tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel. Praeguselajal laieneb KTT paljudesse majandusharudesse. KTT koos sellega põimunud ettevõttluse tugiteenusega nim nn uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti Kuidas tekkis? Kõrgtehnoloogiline tootmine kui infoühiskonna alustehnoloogia tekkis pärast Teist maailmasõda. Arenes välja sellisetest harudest nagu tuuma- ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika Riskantsus Kõrgtehnoloogiline toode on väga riskantne Ei saa tagada et : Ø See efektiivselt tööle hakkab Ø
Maailma autotootmise geograafia jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Varasemate P-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud ennekõike Aasia riigid: Jaapan, L-Korea, Hiina jne... KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE (KTT) Esialgu arenes KTT sellistes harudes nagu tuuma-ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegu laieneb KTT paljudesse majandusharudesse (nt. geenitehnoloogia põllumajanduses). KTT koos selle põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse nn. uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. KTT on enamikes maades strateegiline valdkond, mille arengule suunavad riikide valitsused olulise osa oma arendus-ja innovatsioonipoliitika vahenditest. Põhjuseks asjaolu, et paljud KTT harud on tihedalt seotus sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. KTT's on kõige olulisem uurimis-ja arendustöö, seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt
turundusele ja tootearendusele. Ligi 70% autodest toodetakse ja tarbitakse USA's, Jaapanis ja LääneEuroopas. 5.2 Kõrgetehnoloogiline tootmine Kõrgtehnoloogiline tootmine kui infoühiskonna alustehnoloogia tekkis pärast Teist maailmasõda. Esialgu arenes see sellistes harudes nagu tuuma ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Kõrgtehnoloogilist tootmist koos sellega põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. Paljud KTT harud on tihedalt seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. See tähendab omakorda hiigeltellimusi riikide kaitseeelarvest, kuid teisalt ka mõnede tehnoloogiate ranget salastatust, et tõkestada näiteks ohtliku tuumatehnoloogia levikut. Kõrgtehnoloogiline toode on väga riskantne: keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse
2007. aastal oli kodumaiste markide osakaal turust vaid 29%. Kõrgtehnoloogiline* tootmine (KTT) kui infoühiskonna alustehnoloogia tekkis pärast Teist maailmasõda. Esialgu arenes see sellistes harudes nagu tuuma- ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegusajal laieneb kõrgtehnoloogiline tootmine paljudesse majandusharudesse (näiteks geenitehnoloogia põllumajanduses). Kõrgtehnoloogilist tootmist koos sellega põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. Elektroonikatööstuse (ET) aluselement transistor leiutati USA-s 1948. Aastal, 1950. aastatel juurutati integraalskeem ja 1970. mikroprotsessor, mis on nüüd vaid pöidlaküüne suurune. Elektroonikakomponentide suurus ja hind on tuhandeid kordi kahanenud, võimaldades neid paigutada mis tahes tootesse. Elektroonikatööstuse kõige olulisem osa on komponentide –