Turse on kas ühes kohas liigese pinnal ehk lokaalne või haarab turse kogu liigest. Arst võib määrata röntgenuuringu, et olla kindel, et ei oleks luumurdu. Ning pärast röntgenit paneb arst täpsema diagnoosi ja paneb paika ravitaktika, tuginedes kogemustele ja patsiendi kaebustele. Kirurgilist ravi kasutatakse harva, enamikel juhtudel paraneb jalg komplikatsioonideta. Kuidas toimida peale vigastust? Jalale tuleks anda rahu, hea oleks kasutadaa kipslahast või tugisidet, mis hoiavad hüppeliigest õiges ja kindlas asendis ning väldivad pinget vigastatud sidemetes. Karkusi tuleks kasutada, kuid seni kui on veel valus toetada. Jää kasutamine oleks ka hea, sest jää vähendab valu ja pidurdab põletikulist protsessi. Nädala möödumisel võib kasutada külm/soe kontrastravi. Turse ja valu vastu sobivad hästi erinevad salvid, mida 45 korda päevas sisse hõõruda. Elektriravist võib kohe kasutada lasermagnetravi ja magnetravi. Ning
Ebastabiilne liiges on hell ja valulik ning ei ole usaldusväärne ebaühtlasel tasapinnal. Sagedase "jala alt äramineku" põhjuseks on koos sidemetega rebenevad süvatundlikkuse närvilõpmed. Hüppeliigese ebastabiilsuse raviks võib arst määrata ravivõimlemiskuuri. Sihipärane võimlemine aitab taastuda süvatundlikkusnärvidel ja lihaseid, mis osaliselt võtavad rebenenud sidemetelt üle liigese toestamise funktsiooni. Arst võib soovitada kanda tugisidet, vältida "jala alt äraminekut". Kui need lihtsad meetodid ei aita on näidustatud operatsioon, mille käigus taastatakse külgsidemed lihasekõõlusega. Rahu andmiseks sidemete rekonstruktsiooni järgselt pannakse jalg kipsi või kasutatakse spetsiaalset tugilahast. Kipsi eemaldamisele järgneb ravivõimlemine, kuni liigese täielik funktsioon on taastunud. Hüppeliigeste traumade ennetamine Kõige olulisem on oma hüppeliigeseid maast madalast treenida
lustama. Lisaks soodustab patoloogia teket piirkonna kesine verevarustus ja halb sporditehnika. Tüüpiliseks tunnuseks on valu küünarliigese välimise põnda piirkonnas, mis suureneb käe liigutamisel. Sageli kiirgub valu sõrmede või õlani, kätes esineb nõrkustunne, kätejõud langeb. Kroonilistel juhtudel käsivarre lihased kõhetuvad. Raviks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid preparaate ning spetsiaal- set ribakujulist tugisidet. HEITJA KÜÜNARLIIGES (SEESMINE EPIKONDÜLIIT) Haigus lokaliseerub küünarliigese seesmise põnda piirkonda, kuhu kinnituvad kõõlustega küünarvarre painutajalihased. Esineb sageli kettaheitjatel, odaviskaja- tel, golfimängijatel, riistvõimlejatel, odaviskes jm. Rahvakeeles nimetatakse seda nii heitja kui ka golfimängija küünarnukiks. Valu ja kangustunne asub seesmise põnda piirkonnas, valu suureneb käelaba
annaabi.ee 
