37. TUGISEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. MILLELE KONTROLLITAKSE? Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega) Õhukestel tugiseintel tuleb teostada seinakonstruktsiooni tugevuskontroll. Seina üldstabiilsust kontrollitakse nõlva püsivuse arvutamise meetoditega.
Selle kahjustuste liigi sisu seisnebkeemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vōivad pōhjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kōverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead
Sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev): Selle kahjustuste liigi sisu seisneb keemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva trikaltsiumaluminaadi ja vee vahel. Tulemuseks on ühend, mida nimetatakse kaltsiumsulfoaluminaadiks. Selle tekkiva ühendi kristallid vivad phjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead
momendiepüüri järgi. 6.2. TUGISEINAD. Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega) Ümberlükkekindlus on tagatud kui kõikidest ümberlüket põhjustavatest jõududest moment punkti A suhtes on väiksem kui kõikidest ümberlüket takistavatest jõududest moment sama punkti suhtes. Kõrvaloleval joonisel on - aktiivsurveks Pa (tugiseina ümber lükkav pinnase surve ja
annaabi.ee 
