d - sulundseina süvistussügavus. Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2 ; Kp = tan2 (450 + /2). Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi. 37. TUGISEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. MILLELE KONTROLLITAKSE? Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus
kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus; d - sulundseina süvistussügavus. Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2; Kp = tan2(450 + /2). Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi. 6.2. TUGISEINAD. Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus
Katsetulemused on näidanud, et tugimaterjali vahed peaksid olema täidetud umbes 80% ulatuses; 20% peaks jääma õhuruumi. Kui peeneteralist materjali on liiga palju, halvendab see õhustatavust ning võib põhjustada ka külmakerget ning vähendada kandevõimet. Liigse täitmise asemel jäägu pigem mõnevõrra õhuruumi – juured leiavad ning täidavad selle. Kandvat kasvupinnast paigaldades jäetakse puude istutamise kohtadesse istutusaugud, mille servad kindlustatakse ajutiste tugiseintega. Istutamise ajal täidetakse istutusauk kasvumullaga ning tugiseinad eemaldatakse. Istutusaugu sügavus on enam-vähem võrdne istutatava puu mullapalli kõrgusega (või vaid veidi sellest suurem); istutusaugu läbimõõt on 20% suurem mullapalli läbimõõdust. Levinud on ka istutuskastide kasutamine, mis pannakse kokku moodulitest ning jäetaksegi istutusauku; puude juured kasvavad moodulite vahelistest avadest läbi. Noore puu
annaabi.ee 
