Valgukiibid Veera Tychkova VI rühm Valgukiipid: mis need on? ● Suure tootlikusega meetod ● Kasutatakse valkude vastastikmõju ja aktiivsuse jälgimiseks ning nende funktsiooni uurimiseks suures ulatuses ● Suur valkude arv saab olla jälgitud paralleelselt ● Kiip koosneb: tugipinnast (nagu alusklaas), nitrotselluloos membraanist, helmest või mikrotiiterplaadist, mille küljes on seotud valkude järjestus. ● Proovi molekulid on märgistatud fluorestseeruva värviga ning lisatud reastusele ● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi
freesimine Kõverjooneliste vormide freesimiseks on vaja abivahendeid, mis sellise töötlemise võimalikuks teeksid. Toorik on tihti juba lintsaega esmase vormi saanud. Lihtne töötlemistugi saadakse, kui freesi peale või alla asetatakse tugirõngas, tugilaager või profiiltugi, mille abil saab reguleerida freesi töötlemissügavust. Nii saab töödelda väikesi kaari, sooni, valtse või teha muid sarnaseid tööoperatsioone. Toorikule vormi või kaart saab töödelda ainult osal tugipinnast. Kui vorme on vaja kahes eri suunas, siis läheb tarvis ka lauapinnast kõrgemal olevat töötlemistuge freesi kohal. Kõverjooneliste pindade freesimine Soovitakse aga anda vormi tooriku kogu töödeldavale pinnale, nt täpsesse mõõtu ja vormi töödeldud tahveluste seeria, siis läheb vaja juhtsablooni. Juhtsablooniks on eriline vastavakujuliseks töödeldud juhik, kuhu toorik kinnitatakse. Sabloon saab juhitavuse tugirõngalt või
muutub pinnas oma omaduste poolest ebaühtlaseks. Kihistumist soodustavad näiteks tugevad vihmasajud. Alapunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. Tuul, K. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Atlex, Tartu 2009 2. Viheralueiden kasvualustat. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Helsinki 2004 3. www.klab.ee 81 7. TÄNAVAPUUDE TUGIPINNAS Tugipinnast kasutatakse juurekeskkonna rajamiseks kohtades, kus puude juured ulatuvad intensiivselt liigeldava tänava sillutise alla. Õigesti rajatud tugipinnas ei tihene liikluskoormuse poolt põhjustatava surve ja vibratsiooni tõttu - ta peaks survet otsekui „kandma“. Sel põhjusel nimetataksegi tugipinnast ka tugevdatud struktuuriga kasvupinnaseks, mõnikord ka kandvaks kasvupinnaseks või kandvaks kasvualuseks. 7.1. Linnapuude juurte kasvu ja sanitaarset seisundit mõjutavad tegurid
annaabi.ee 
