2) Pidurdav jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on vastupidised, liikumiskiirus väheneb 3) Neutraalne jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on risti, liikumiskiirus ei muutu, kuid muutub suund III 1) Sisemised – iseseisvalt ei rakendu KRK’sse ning saavad muuta vaid segmentide vahelisi asendeid (aktiivsed, passiivsed) 2) Välised jõud: - Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega maa tõmbab keha enda poole - Keha kaal: väljendab raskusjõudu, millega keha mõjub tugipinnale - Toereaktsioon: jõud, mis tekib keha rõhumisel tugipinnale - Väliste kehade inertsjõud: inimese poolt kiirendatava keha toime mõõt - Väliste kehade elastsusjõud: tekib kehade deformeerumisel ja püüab taastada nende algolekut - Hõõrdejõud: tekib kehade kokkupuutel ja takistab või pidurdab nende suhtelist liikumist - Keskkonna takistusjõud Jõu mõõtmine: 1) Mehaanilised mõõteseaded: kaalud (keha mass), mehaanilised dünamomeetrid (staatiline jõud)
Algajail kiirjooksjail soovitatakse sobiva lähtepakkude rajale paigutuse selgitamiseks esmalt sisse võtta soovitatavate optimaalsete jalgade liigestenurkadega "Valmis!" asend ja alles seejärel asetada pöidade alla lähtepakud. Asend "Kohtadele!" Käsklusel "Kohtadele!" läheb seni omal rajal pakkude taga oodanud jooksja pakkudest kõrvalt mööda pakkude ette. Toetudes kätega rajale eespool lähtejoont, surub ta liigutusega eest-taha tugevama jala talla esimese lähtepaku tugipinnale ja seejärel teise jala tagumisele pakule. Laskudes tagumise jala põlvele toob ta järgnevalt käed lähtejoone taha. Lähteasendis peavad naelikuninad puutuma rada. Mõnikord toetatakse rajale (paremate äratõuketingimuste loomiseks) kogu talla varbaosa. Sirged käed toetuvad rajale tavaliselt õlgade laiuselt. Harvemini kasutatakse käte laiemat toetumist. Harilikult toetutakse sõrmedele: pöidlad piki lähtejoone siseserva sissepoole, ülejäänud kokkutoodud sõrmed aga
muult sarnaselt elemendilt, ning selle kujundamisel ja mõõtmestamisel arvestatakse tugirõnga ja freesi läbimõõtude erinevust. Puidu töötlemisel tuleb tähele panna kiudude suunda: sablooniga töötamisel võib suurte toorikute puhul ette tulla vastukiudu töötlemist. Rebendite ohu tõttu tuleb sama toote jaoks teha mitu sablooni ja nii saadakse töödelda pärikiudu. Kõverjooneliste pindade freesimine Sabloon valmistatakse kõvast materjalist, nt MDF-plaadist. Tugipinnale antakse soovitud kuju ning kinnitatakse sinna ka vajalikud tugi- või juhttükid, samuti kinnitussurutid. Kinnitus võib olla kruvi-, ekstsentrik- või suruõhupõhimõttel. Sablooni mõõtmed valitakse sellised, et see on mõlemast otsast umbes 50 mm pikem kui töödeldav toorik. See on vajalik selleks, et sabloon saaks korralikult toetuda juhtrõngale enne töötlemise algust ning töötlemise lõpuksoleks ta ikka veel toetatud. Sablooni turvalise kasutamise huvides tehakse talle tugevad
Deformatsioonide liigid: · Surve · Tõmme · Paine · Vääne · Põige Survedeformatsioonid · Tekivad: -raskuste tõstmisel -tugipinnalt äratõugete kõnnil -jooksul ja hüpetes kõrgustest kukkumisel · Liikumisaparaadile mõjuvad: -keha raskusjõud -väliste koormuste kaal -inertsijõud (liikumisel) -toereaktsioonid · Survekoormuste mõjul deformeeruvad: -lülisammas -jalavõlvid -tugipinnale lähemal asuvad liigesed - need peavad taluma nii ülakeha survet (raskusjõudu) kui ka liigutustegevusel tekkivat inertsijõudu Tõmbedeformatsioonid · Tõmbedeformatsioone esineb sageli: -lihastes -kõõlustes -sidemetes · Venitustest põhjustatud vigastused (rebendid) moodustavad spordivigastustest suure osa Paindedeformatsioonid · Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena
annaabi.ee 
