Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3
Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat (d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Üldotstarbeliste puurpinkide hulka kuuluvad vertikaal- ja radiaalpuurpink, samuti horisontaalpuurpink e. sisetreipink. Vertikaalpuurpingil (sele 2.41) kinnitatakse töödeldav toorik töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav
tatakse alati terasest, seejuures siledatena. Teine ketta- komplekt on kas plastist või terasest; viimasel juhul on kettaavadesse pressitud hõõrdmaterjal -- korgitükid. Kokkupandud siduris paiknevad vedavad ja veetavad ket- tad vaheldumisi. Kõik kettad surutakse kokku siduri kääne (surveketta) ja veetava trumli vahele kinnitatud keerdvedrudega. Ved- rud võivad olla rakendatud survele või tõmbele. Ketaste tagumiseks tugipinnaks võib olla vedava trumli põhi või eriline tugiketas. Sõltuvalt ülekantava pöördemomendi suurusest on vedrude kogujõud 75 .. .140 kgf. Lahutusmehhanism koosneb käigukasti vedavat võlli läbivast lahutusvardast koos tõukuriga, survelaagrist (kuulist) ja varrast liikuma panevast teost või hoovast, mis trossi kaudu on ühendatud sidurilingiga roolikangil. Lingile vajutamisel pöördub tigu, liigub keermes vasa-
annaabi.ee 
