963 km mustkatet. Tuhkbetooni all on 926 km ja pinnatud kruusateid 423 km. Kiirteedeks peetavaid teid Eestis ei ole. Kogu registreeritudmaanteevõrgu tihedus on 1 313 km 1000 km2 kohta, millest riigimaanteede tihedus 380 km/1000 km2 (ilma suuremate linnadeta). Seda võib lugeda võrreldes teiste riikidega üsnagi kõrgeks näitajaks. Põhimaanteede keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2005.a. 3808 autot ööpäevas, tugimaanteedel 1279. Kuigi põhiteed moodustavad riigimaanteedest kõigest 9,7%, langeb neile 47% autode läbisõidust. Eesti suurima liiklussagedusega teelõik asub Tallinn- Pärnu-Ikla maanteel Tallinna linna piiril, kus liiklussagedus on 27 680 autot ööpäevas. Sellele jääb vaid pisut alla linnapiir Tallinn-Narva maanteel 27 160 autot ööpäevas. Keskmise põhiteede liikluse koosseisust moodustavad 80% sõidu- ja pakiautod, 11% kerge- ja raskeveoautod ja 9% autorongid
Eesti riigimaanteede pikkuseks seisuga 1.01.2013 on 16'469 km. Riigimaanteedest on 1'607 km (9,8%) põhimaanteed, 2'403 km (14,6%) tugimaanteed, 12'458 km (75,6%) kõrvalmaanteed. Kattega teede pikkus seisuga 01.01.2013.a oli 10'849 km, s.o 65,9% ja kruusateede pikkus 5620 km e 34,1% riigimaanteede kogupikkusest. Riigimaanteedel on 951 silda kogupikkusega 22'605 m. Kui aastatel 1998-2007 toimus pidev liiklussageduse kasv, mis ulatus põhi- ja tugimaanteedel keskeltläbi 6-10%-ni aastas, siis aastatel 2008-2010 liiklussagedus vähenes ning 2011. aastal oli see taas kergel tõusuteel (kasv 0,5%). 2012. aastal kasvas liiklussagedus riigimaanteedel 0,1% võrreldes eelnenud aastaga, sealhulgas põhimaanteedel 1,3% ja tugimaanteedel 0,9%. Kõrvalmaanteedel liiklussagedus aga vähenes 3,6%. Suurima liiklusega riigimaantee lõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril põhimaanteel
131. Millest lähtudes tuleb kavandata bussipeatuste asukohad Üldisest planeerimislahendusest, regulaarse bussiliikluse olemasolust kooskõlas jalgratta-, jalgteede ja ülekäigukohtadega. 132. Mis tuleb ette näha bussipeatusesse Peatumistasku, ooteplatvorm, ootekoda 133. Bussipeatuse tüübid (nimetus, skeem) Suletud tasku, avatud tasku, peatus osaliselt sõidurajal, peatus sõidurajal, liivakella peatus. 134. Puhkekohad Põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Rajatakse veekogu, vaatamisväärsuse või kauni koha juurde; ette nähtud sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarlala, einestamisvõimalused, lauad, toolid, prügiskastid, käimla. 135. Parklad Põhi- ja tugimaanteedel 10-70 km tagant. Mõeldud sõidukite juhuslikeks lühiajalisteks peatumisteks. Tähistatakse märgiga maantee ääres. 136. Teenindusjaamad ja tanklad Asukohad tuleb ette näha teeprojektis
Mis tuleb ette näha bussipeatusesse- peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda 131. Bussipeatuse tüübid (nimetus, skeem) 231 · Suletud tasku · Avatud tasku 10 · Peatus osaliselt sõidurajal · Peatus sõidurajal · Liivakella peatus 132. Puhkekohad- puhkekohad tuleb ette näha põhi- ja tugimaanteedel 20-50 km tagant. Puhkekoht rajatakse võimaluse korral veekogu, looduslikult kauni koha või muu vaatamisväärsuse lähedusse. Sobivaks kohaks võib osutuda ka maantee rekonstrueerimisel mahajäetud teel'ik. Puhkekohas tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. Suurtes puhkekohtades eraldatakse üksteisest sõiduautode, busside ja veoautode parklad. Puhkealal nähakse ette einestamisvõimaluseks lauad ja toolid ning prügikastid.
annaabi.ee 
