keelelise mõtlemise põhiüksus; · vormilõik on tekstiosa taandreast taandreani. Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted, kuid tekst võib olla lõikudeks jagatud ka mingil muul põhimõttel: vormist, tahtest, ilust, suvast lähtudes. (Fr. Tuglas on näiteks novelli ,,Vabadus ja surm" jaganud täpselt ühepikkusteks lõikudeks, nii on iga lõik otsekui ehituskivi vanglamüüris.) Sisulõigul on kaks osa: tuummõte (tuumlause) ja seda arendavad tugimõtted (tugilaused). Tuummõte annab edasi lõigu teema ja idee. Tugimõtted avavad, detailiseerivad, arendavad ja konkretiseerivad seda. Tuum- ja tugimõtted võivad lõigus paikneda mitmeti. Kui lõik algab tuummõttega (väitega, probleemiga, lähteolukorraga vms), siis tugimõtted (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid vms) arendavad seda. Kirjutaja võib alustada ka tugimõtetest ja lõpetada lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistusega, kokkuvõttega, süvendava mõttega, hinnanguga vms)
5. päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: * tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi;
5.Päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: *tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi;
Sidusus aitab lugejal aru saada, kuidas on kirjutises käsitletavad teemad üksteisega seotud, ilma et ta peaks ise seda hakkama välja mõtlema. Kõige tüüpilisemad sidususvahendid on sidesõnad (ja, et, kuna) ning muud sidendid (kas, küll, seetõttu, peale selle, niisiis). (Erelt jt. 2007: 14) Võib öelda, et teksti „skeleti“ moodustavad tuumlaused. Nende eesmärk on anda edasi teksti peamine sõnum. Tuumlausete mõtet aitavad edasi kanda tugilaused, mis põhjendavad, arutlevad kirjutatu üle ja/või arendavad teemat edasi järgmise tuumlauseni. Nagu eelpool mainitud, on oluline osa teksti ülesehitusel. Kirjutisest on hea ja lihtne aru saada, kui selle ülesehitus on loogiline ja järjekindel. Kasiku sõnul on vastavalt kirjutise eesmärgile hea kasutada järgnevaid teema käsitlusviise: – kirjeldav ja seletav, kui soovitakse lugejale avada teemaks oleva nähtuse olemust;
annaabi.ee 
