Kuna Bertoldi rahulik ristimine ebaõnnestus otsustab ta panustada sõjaväele. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest". Seda ajaloosündmust loetakse muistse
taimi ja ebapuhtaid vaime. 12. sajandi lõpuks olid Euroopas paganateks jäänud vaid Soome ja Baltikumi rahvad ning seetõttu oli nende sunniviisiline ristimine ka peaaegu paratamatu. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa piiskopiks Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1202. aastal rajas Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, mille tugikohaks sai Riia. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kuna väidetavalt olevat nad röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Rahumeelsele kokkuleppele ei jõutud, lima sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latglitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja rahva ristida laskmist. Sellega ugalased ei nõustunud ning seega ei jäänud
piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel
Neile jäi endiselt vaid Üksküla. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas Theodrich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu (ametlik nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad), mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, sest nood olevat röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latglitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud
Ta võib ju natuke punastuda ma pööran silmad ära. Leo (pehmelt). Ma arvan ikka veel, et sündsam oleks, kui jätaksime selle kõneaine praegu puutumata. Lilli. Soo? Noh, me võime ju ka millestki muust kõnelda. (Väike vaheaeg.) Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita ning üht meie tähtsat otsust revideerimisele võtta. Kas tead, missugust? (Jääb Leo vastust ootama.) Leo (vaikib). Lilli. Ma leidsin, et meie oma tugikohaks, oma tulevaste operatsioonide baasiks, mitte provintsilinna ei või valida me peame pealinna valima. Siin kolkuksime vaimliselt varsti, sinu nime ja isiku ümber hakkaks kodususekoorikut kasvama Aga istu ometi, Leo! Leo (võtab diivani teises otsas istet.) Lilli. Peterburis sellevastu, kus me eest leiaksime hiilgava rahvusvahelise seltskonna ja avara kunstiilma, kuna me ühtlasi kodumaale ligidal oleksime mis sa arvad, talleke? Leo (vaikib). Lilli
1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa- retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal aktiivselt tegutsev Theoderich Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, mille tugikohaks sai Riia. Piiskop Albert suutis liivlased 1206. aastaks enamjaolt alistada, latgalitest said aga 1208. aastaks Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida. Latgalite maavanem Talibald kutsus rahva kokku, et nende juuresolekul küsida nõu oma senistelt jumalatelt, kas on õige nende uute preestrite kuulutus vastu võtta või mitte. Vastuse pidi andma “valge saatusehobuse” jalg. Ajaloolise tähtsusega otsus olenes sellest, kumma jala hobune esmalt üle palgi tõstab
annaabi.ee 
