parameetrid käsitsi. Traadita arvutivõrku installeerides tuleks kindlasti ära muuta vaikimisi pakutav SSID. Vastasel juhul on häkkeritel kergem võrku avastada ja lahti muukima hakata. Vaikimisi on SSIDks tavaliselt nimi, mis viitab seadme tootjale (näiteks Compaq), seda teades saab potentsiaalne sissetungija hakata häkkimiseks kasutama juba tugijaamamudelispetsiifilisi nippe. Kõige turvalisem on valida SSIDks suvaline tähekombinatsioon, mitte firma nimi. Vaikimisi on suurem osa tugijaamadest seadistatud edastama SSIDd kõigile arvutitele, mis tugijaama levipiirkonnas WiFi-ühendust otsivad. Krüpteeritud ühenduse puhul küll võrku sisenemiseks ainult SSID teadmisest ei piisa, kuid siiski pole mõtet võimalikes häkkerites kiusatust tekitada. Seega on mõistlik SSID publitseerimine välja lülitada ja lubada võrku kasutada vaid neil, kes oskavad ise õige ID sisestada. Hoolikalt konfigureeritud turvaseadetest on aga vähe kasu, kui iga WiFi-võrgu kasutaja saab
(Operatiivraadioside i.a) Suurema sündmuse korral saame suurendada otseühendusreziimi repiiteri kaudu. DMO reziimi levib terminalist terminali, seega see pole võrgus ning ei ole ühenduses Häirekeskusega. 4.3. Repiiter reziim Repiiterit kasutatakse otseühendusreziimi levi halva kvaliteedi või puudumise korral. Repiiteri rakendamisel tekitatakse sündmuskohale lokaalne raadiovõrgu leviala, mis ei sõltu ,,ESTER" võrgu levialast ega tugijaamadest. Sellise funktsiooni kasutamine võimaldab oluliselt laiema katvusala tekitamist võrreldes tavalise DMO reziimiga. (Operatiivraadioside i.a) Kuna repiiter reziim tehakse läbi autoterminali, tuleks auto hoida töötavana, kuna muidu saaks autol aku tühjaks ja ühendus katkeks. Samuti repiiter reziimile minnes ei ole auto enam ühenduses Häirekeskusega. 4.4. Lüüsi reziim Lüüsi kasutatakse peamiselt puuduliku võrgu levi korral päästetööde sündmuskohaside
ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kasutajate arv üle 6 miljardi. Samasugune kasvutrend on omane traadita ühenduse võrgustikule, mis on tuntud ka selliste nimede all nagu wifi ja wLAN. Kõige rohkem esineb wifi kasutamist lennujaamades, hotellides, kohvikutest ja ka teistes avalikes kohtades. Traadivaba tehnoloogia aluseks on atennidest ja tugijaamadest moodustunud lai võrgustik, kus informatsiooni edastamiseks kasutatakse raadiosageduslained. Mobiiltelefonide ja wifi saatjate korral kasutatakse madal- ja ülimadalsagedusi, mis jäävad vahemiku 0 Hz kui 300 GHz. Wifi korral kasutatakse sagedust vahemikus 2,4 GHz või 5 GHz. See sagedus on kõrgem, kui mobiiltelefonide korral kasutatav. Kõrgem sagedus võimaldab signaalil kanda rohkem informatsiooni. Mobiiltelefonide kasutajate arvu suurenedes kasvab ka tugijaamade arv
Ch _ util b- allkihi sageduste arv interferentsimaatriksi loomine. Interferentsimaatriksis on iga leviala KKTPK pealiskihi korduvkasutustegur asukoha jaoks näidatud erinevatest tugijaamadest saabuvate sama SK = teenus 8 f nr f kkt
annaabi.ee 
