terad üle mõõta. Eraldatud terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus proovis. Tulemus toodud tabelis 6.5. Tabel 6.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulk killustikus Plaatjate ja Plaatjate ja nõeljate nõeljate terade Proovi terade mass, sisaldus mass, g g killustikus, % 1049,2 262,6 25% 6.6 Killustiku tugevusmargi määramine Killustiku tugevusmark määratakse kahes jaos: 4 - 8 mm(kontrollsõela ava 1,0 mm) ja 8 16 mm(konrollsõela ava 2,0 mm). Killustik valatakse 5 cm kõrguselt silindrisse. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilise pressiga koormatakse. Silindris muljutud killustik sõelutakse vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku suurusest. Katse tulemus on välja toodud tabelis 6.6. Killustiku muljumiskindlus Dp arvutatakse järgmiselt:
Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31.5 ja 31.5- 64mm katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla 0.25, 1.0, 5.0, 15 kg. Katsetatavast proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. 3.5 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku võib katsetada püsiva massini kuivatatult või vees immutatult. Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks võib kasutada ka silindrit diameetriga 75 mm. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist
Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoodselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%]
Katses vaadeldi killustikku fraktsioonidega 8-16 mm. Katsetatavat killustikku oli 1 kg. Katsetatavast proovist eraldati visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdeti terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutati silindrit diameetriga 75 mm. Killustik puistati silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%]
I 00= 26,6oh Pptoot.naa m1 (plaatjate ja ndeljate terade mass) :266 g m 1000 ualem g Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 2.5. t . 6.6. Killustiku tugevusmargi miiiiramine Killustiku tugevusmark m?iiiratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kilustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm (antud juhul 4-16 mm). Killustikku vdib katsetada piisiva massini kuivatatult v6i vees immutatult. Killustiku tugevusmargi miiiiramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks
Tabel 5. Plaatjad ja nõelad terad Tugevusmarki määramise tulemused on esitatud Tablis 6. Katse nr Silindrisse puistatud Kontrollsõela läbinud Muljumiskindlus killustiku mass (g) killustiku mass (g) (%) 1 335,4 25,8 7,69 Tabel 6. Tugevusmark Järeldus Saadud puistetihedus on 1380 kg/m3 ja näivtihedus on 2674 kg/m3. Antud tulemus vastab raske killustiku näitajale (>1200 kg/m3) ning kruusakillustiku teoreetilisele tihedusele, mis on vahemikus 1350-1450 kg/m3. Mida tihedam on täitematerjal, seda tugevamat betooni on võimalik saada (Показатели плотности). Saadud tühiklikkus on 51,6%. Normaalseks tühiklikkuks loetakse 40-50%.
kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. Selleks kasutatakse valemit 5. Tulemused on kantud tabelisse 6. Valem 5: H plaatjate ja nõeljate terade sisaldus [%] m plaatjate ja nõeljate terade mass [g] mk kogu katsetava killustiku mass [g] 4.7 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogiliselt GOST´i metoodikale. Katsetati killustikku fraktsiooniga 4-16 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks võib kasutada silindrit diameetriga 75 mm. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse
annaabi.ee 
