kvaliteeti ja D halvimat. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel eraldi puusepa kvaliteedi klassid A1-A3. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides on eraldi tugevusklasside liigitus. Liigitamine toimub kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16, või INSTA klassidesse. Puit tähistatakse vastava markeeringuga. Kandekonstruktsioonid ja kattelauad tehakse tavaliselt kuusest, kuna see imab vähem niiskust kui mänd. Mändi kasutatakse põhiliselt puusepa töödeks. Kuna mänd näeb parem välja kui kuusk, siis kasutatakse mändi põhiliselt läbipaistva viimistluse korral, sisevoodrilaudadeks,
-tiheduse väärtused. Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse standardi EVS-EN 384 meetodite kohaselt normaaltingimuste juures. Sorditud puidu normväärtused saadakse tugevuskatsetuste alusel katsekehadega, millised peavad vastama tasakaaluniiskuse olukorrale 200C temperatuuri ja 65% suhtelise niiskuse juures. See standard annab meetodi vastavate normväärtuste määramiseks visuaalselt ja/või mehaaniliselt sorteeritud puidukogumi tugevusklasside määramiseks. Visuaalset sorteerimist Eestis teostatakse standardi EVS 806:2002 "Puidu visuaalse tugevussortimise reeglid" kohaselt. Nimetatud standard koostati selliselt, et Eesti saeveskid sordiksid ehituspuidu igapäevaselt tugevusklassidesse C16 ja C24. Standard näeb ette ka tugevussortimist tugevusklassi C18 ja C35. Puitu tugevusklassiga C18 tuleb saeveskilt eraldi tellida.Ehituspuit tugevusklassiga C35 sorditakse liimpuidu tehastes liimpuitelementide valmistamiseks
ehitiste projekteerimise instituut 10.1 Poldi lõikekandevõime v fub A Fv ,Rd = M2 fub - poldi normatiivne tõmbetugevus A - poldi ristlõikepindala keermestamata osa A või keermestatud osa As. M2 = 1.25 - poldi materjali osavarutegur v = 0.6 - poldi tugevusklasside 4.6; 5.6 ja 8.8 puhul, kui töötav ristlõige asub keermestatud osas. Kõigi poldiklasside puhul, kui töötav ristlõige asub keermestamata osas. v = 0.5 - poldi tugevusklasside 4.8, 5.8, 6.8 ja 10.9 puhul, kui töötav ristlõige asub keermestatud osas. 10.2 Poldiava serva muljumiskandevõime
7.2.2.1 Nihkejõuga koormatud liited Nihkejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi: a) Klass A: muljumistüüpi liide Selles klassis võib kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada ja liidetavate osade kontaktipindadele ei esitata erinõudmisi. a) Klass B: kasutuspiirseisundis nihkumatu liide b) Klass C: kandepiirseisundis nihkumatu liide B- ja C-klassi poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud eelpingestusjõuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis. Seetõttu ei ole nende kasutamine ilma olulise põhjuseta otstarbekas. B- ja C-klassi liidete kohta vt täpsemalt EVS-EN 1993-1-8 jaotis 3.9. Allpool vaadeldakse ainult kõige tavalisemaid ja praktikas enam kasutatavaid kuuskantpeaga standardsete poltidega A-klassi liiteid. 7.2.2.2 Tõmbejõuga koormatud liited
annaabi.ee 
