mõju ehk toime järgi. Soojuslik (Kõik juhid soojenevad alati); Valgus (Nt hõõgniit; alati gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides: Gaasid on üldjuhul dielektrikud, sest neis ei leidu vabu laengukandjaid ja järelikult ei kanna nad ka voolu edasi. Et gaasis saaks tekkida elektrivool
koostööks, et nad enam nii kergekäeliselt omavahel sõdima ei hakkaks – heaks lahenduseks tundus olevat selline riikide liit, mis rajaneks majanduslikul koostööl. 4 1. Euroopa Liidu alusidee Esimestel sõjajärgsetel aastatel vallandusid uued lootused Euroopa tuleviku suhtes, mis tulenesid rohkem rahvailt kui valitsustelt. Et Euroopa jõuaks veel kunagi endise tugevuseni, oli tarvis ühendada oma jõud. Ühinenud Euroopa pidi tekkima ühtlasi majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt. Õiguslik ühtsus ei olnud veel eesmärk.1 Esimese otsustava sammu Euroopa ülesehitamise poole astus Prantsusmaa, kaasates ka Saksamaa. Euroopa konteksti taheti täielikult muuta. See muutus pidi tegema võmalikuks ka kõik muu ühistegevuse, mis tolle ajani oli olnud mõeldamatu. Kõigest sellest pidi sündima
tühistada üksi firma CEO. Aastal 1939 oli kogutud 83 ärireeglit. Need põhireeglid annavad raamistiku, mis soodustab õppimist ja eksperimenteerimist ning austab töötajaid kõikidel organisatsiooni tasanditel. Professor Takahiro Fujimoto (Tokio ülikool) oma raamatus „The evolution of a production System“ (1997) [11] kirjeldas Toyota õppimisvõimekust nii: Mõtlemise muster, mis viib iga katse konkurentsivõimelise tugevuseni Visadus viia idee tulemuseni vaatamata esmastest tagasilöökidest Julgus kasutada kõik võtted edu nimel Formaalsete reeglite süsteemi edukas säilimine Edukas praktika, mis toetab firma poliitika jätkusuutlikust Mehhanismid, mis sunnivad juhtkonda mõelda koos alluvatega Kaizen ehk pidev parendamine on oluline osa Toyota organisatsioonilise õppimise kultuurist.
Kehaline aktiivsus Esimestel elunädalatel toimuvad kehalised liigutused reflektoorselt ning automaatselt näiteks neelab suhu sattunud piima alla, ehmatuse korral tõmbab küüru selja ja lükkab käed-jalad õhku (Moro refleks). Vastsündinute liigutused on üllatavalt tugevad kuid need on siiski veel juhuslikud. Keha juhtimine algab peast allapoole ja rindkerest väljapoole. Näiteks hakkab laps kõigepealt pead ise üleval hoidma ning siis suudab selgroo piisava tugevuseni jõudes iseseisvalt istuda. Või suudab ta kõigepealt rindkere põrandast lahti tõsta ja alles siis kätega haarama hakata. Nende suundade arenemine on tingitud lapse aju arengust, mis toimub faaside kaupa kõndimise võime väljakujunemise poole. Vanemad peavad lapsel laskma leida ise raja oma keha liikumise saavutamiseks. Kuigi on välja kujunenud mõningad normid, millal mingi tegevus, näiteks küljele
annaabi.ee 
