ärajuhtimise katuselt. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomuleja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. TERASTALADEL VAHELAG Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks
Ø60 Liist b×h = 18 × 14 kus b – liistu laius (mm), h – liistu kõrgus (mm) l = 28-140 mm (mina valin l = 100), kus l – liistu pikkus (mm). Liistu pikkus valitakse standardreast ja kontrollitakse tugevusarvutustega muljumisele. t1 = 9,0 t2 = 5,4 Vaba liite korral on mõõtme b tolerantsitsoonid: rummu soonele – D10, liistule – h9, võlli soonele – H9 0 ,149 0 , 065 liistusoone laius rummus 18D10 0, 052 liistu laius 18h9 0 , 052
diagonaalselt. Reduktorite arvutus Reduktoritele tehakse projekteerimisel kinemaatiline ja tugevusarvutus. Kinemaatiline arvutus seisneb reduktori üldise ning ka üksikute astmete ülekandearvude määramises ja valitud kinemaatikaskeemi täpsustamises. Astmete vahelised ülekandearvud määratakse kindlaks olenevalt ülekande liigist (silinder-, koonus- või tiguülekanne) ning reduktori üldisest ülekandearvust. Viimane omakorda sõltub sisend- ja väljundvõlli nurkkiirustest. Tugevusarvutustega määratakse kindlaks telgede vahed, moodulid, rataste ja võllide mõõtmed. Seejuures tehakse ka ülekande hambumiselementide geomeetriline arvutus. Ühe-, kahe- ja kolmeastmeliste silinderreduktorite nii üldised kui ka üksikute astmete ülekandearvud on standardiseeritud. Standardsete seeriareduktorite kasutamisel tehakse nende hammasülekannetele ja võllidele konkreetseid ekspluatatsioonitingimusi silmas pidades kontrollarvutus.
6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomule ja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. Tänapäeval on väga palju võimalusi vahelagede katmiseks: a) ribiplaatidega vahelaed b) sileda plaadiga vahelaed c) seenlaed Terastaladel vahelagi
Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m). Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides.Maksimaalselt lubatud paigutiste väärtused on ehituskonstruktsioonides limiteeritud ja nende leidmine on konstruktoril tugevusarvutustega võrdse tähtsusega. Mohri integraal Koormamisel ühikjõuga ,,1": 9 n n n Mm Qq Nn = dl + µdl + dl kus: i =1 EI i =1 EA i =1 EA N, M ja Q- väliskoormusest tekkivad sisejõud N, m ja q- ühikjõust tekkivad sisejõud. Raami ja tala puhul: n n Mm Nn
annaabi.ee 
