● Soov pärismaalasi “tsiviliseerida” Saksamaa ● Liitude loomine: 1879 Saksamaa ja AustriaUngari liiduleping ● Esimene Maroko kriis (19051906) ● Teine Maroko kriis (1911) ● Kõrvale jäänud kolooniate jagamisest Maroko kriis ● Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa ● Põhjus: Prantsusmaa esitas Maroko sultanile reformide kava, mille elluviimine tugevdanuks Prantsusmaa positsioone Marokos ● Tulemus: Saksamaa nõustus Prantsuse protektoraadi kehtestamisega Marokos, vastutatuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost Inglismaa ● 19. saj. kõige rohkem kolooniaid ● Suur sõjalaevastik ja relvastumine ● Buuri sõjad (18801881; 18991902) ● 1904 PrantsusmaaInglismaa leping ● 1907 InglismaaVenemaa leping ● Iiri küsimuse teravnemine
tunnustanud pragmaatilist sanktsiooni (1713), millega troonipärijaks oli kuulutatud Karli tütar Maria-Theresia. Põhimõtteliselt oli Austriale üsna soodne ka ülejäänud Euroopa riikide positsioon. Venemaal keisrinna Anna surma järel trooni pärinud Ivan IV regentvalitsus oli Austria-meelne. Prantsusmaa soovis vältida suurt sõda Euroopas, siiski soovis Prantsusmaa, et keisriks valitaks Maria-Theresia abikaas Francis Stepheni asemel Baieri Karl Albert, mis tugevdanuks Prantsusmaa positsiooni Saksamaal. 49 Pragmaatilist sanktsiooni ei tunnustanud Hispaania (soovides taastada oma positsiooni Itaalias), Sardiinia, Saksimaa ja Baier - omades teatavaid pretensioone Austria valdustele. Kuid ilma Prantsusmaa otsese toeta olid nende riikide pretensioonid Austriale ohutud. Sõjas võitlesid ühelt poolt Austria-Suurbritannia-Hannover-Holland, teiselt poolt Baier-
Mamertiinide abipalve andis Kartaagole soodsa võimaluse sekkuda oma vana vaenlase Sürakuusa vastu. Kuid mamertiinid läksid tülli ka kartaagolastega ja palusid nüüd abi Roomalt. See pani roomlased keerulisse olukorda. Mamertiinide toetamine ähvardades neid viia konflikti väljapool Itaaliat oma senise liitlase ja suure merevõimu vastu (roomlastel endil puudus arvestatav laevastik) ning pealegi tuntud vägivallatsejate poolel, palve tagasilükkamine ja Kartaago võit aga tugevdanuks ohtlikult viimase positsioone Sitsiiliat Itaaliast lahutavas Messina väinas. Senat ei suutnudki üksmeelele jõuda ja pani asja arutusele rahvakoosolekul, kes otsustas mamertiinide toetamise ja seega sõja kasuks. Nii alanud esimese Puunia sõja (264 241) algus tõi roomlastele kiiret edu. Nad vallutasid 264. a. Messana, võitsid nii kartaagolaste kui ka Hieroni väge, piirasid Sürakuusat ja sundisid Hieroni rahu paludes nende poole üle tulema. Sürakuusast sai
annaabi.ee 
