Joonis nr.4 7 2. Sõltumatu vedrustudega tagasild Joonis nr.5 8 6. Peamised tööd kardaanülekande, peaülekande, differentsiaali ja pooltelgede tehnilisel teenindamisel 6.1 Igapäevane teenindamine. Sõidu ajal kontrollida mehhanismide tõõtamist. 6.2 Esimene tehniline teenindamine. 1. Kinnitada tugevamani kardaaniäärikud 2. Kinnitada tugevamani reduktori kaaned ja karter. 3. Kontrollida õli taset peaülekande karteris ja tarbe korral õli juurde valada. 4. Kinnitada tugevamani pooltelgede äärikud. 5. Õlitada kardaanide laagreid. 6.3 Teine tehniline teenindamine. 1. Kontrollida kardaani lõtku. 2. Kinnitada tugevamani kardaanvõlli tugilaagri kandur. 3. Kontrollida ülevaatuse teel tagasilla hermeetilisust ja olukorda 4
leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 Hapete lahustega reageerivad nad veel aktiivsemalt kui veega, aktiivsemate leelismetallide korral võib toimuda plahvatus. 2. IIA rühma metallid: Veega reageerivad aktiivsemalt ka IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Veest tõrjutakse välja vesinik ja moodustub vastav hüdroksiid. Reaktsioon kulg on vähem aktiivsem kui leelismetallidel, sest väliskihi elektronid on tugevamani tuumaga seotud. Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. Leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega: Mg + 2HCl => MgCl2 + H2 3. P-metallid ja siirdemetallid: Ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid:
Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool. Subduktsioon tekitas maavärina, mille tugevus oli 9,1 magnituudi. Sellele järgnev tsunami oli väga võimas, lained võisid olla kuni 30m kõrgused, mis tabasid 14 riiki. Kõige tugevamani tabas see Indoneesiat, millele järgnes Sri Lanka, India ning Tai. Tsunami oli nii võimas et jõudis isegi Somaaliasse, mis asus epitsentrist 4500 km kaugusel. Ohvreid oli nii palju et see loeti kõige ohvriterikkamaks looduslikuks katastroofiks üleskirjutatud ajaloos. Hukkunuid oli pea 300000 ning 1,7 miljonit inimest jäid koduta. Rahaline kahju ainuüksi Indias oli juba 2,1 miljardit USA dollarit, rääkimata siis teistest riikidest.
tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab varre otsas vaid üks õis. Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut õit
Rak-rak rak... Tõld tegi söösthüppe edasi (2, lk 27) . Ükskord, kui Nikolaus Otto uuris mootori käivitusmehhanismi, märkas ta huvitavat nähtust. Alustades katset nagu tavaliselt unustas ta sisse lülitamata elektrisüüte. Mitte lastes sisseimetud gaasi silindrist väljuda, pööras Otto hooratast vastupidises suunas ja gaas suruti kokku. Seejärel lülitas ta sisse süüte. Säde süütas kokkusurutud gaasi, kolb sööstis järsku tavalisest tugevamani edasi 2 3 pöörde asemel tegi hooratas pärast plahvatust peaaegu 10 pööret (8, lk 119; vt lisa 8.). 1882. a. tekkis tüli Otto ja ühe tema tehase inseneri, andeka ja suurte teadmistega konstruktori Daimleri vahel. Insener Daimler tahtis konstrueerida neljataktilise mootori tõllale. Kuid Otto polnud nõus tegema midagi muud, kui ainult oma mootorit täiustama (8, lk 127). Gottlieb Daimler aga ehitas 1883. aastal ainult ühesilindrilise katsemootori ja konstrueeris selle
annaabi.ee 
