Protsessikorralduse lihtsustamine- kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Töötati välja ja avaldati ,,Maakoolide reglement''. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ega ka majandusliku tegevuse vabadust. Friedrich II Sai tuntuks kui Vana Fritz, samuti ka Friedrich Suur. Suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on täielik võim. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevamaiks. Talle oli vastuvõtmatu isa, Friedrich Wilhelm I elulaad. Armastas prantsuse kunsti, kirjandust ja muusikat. Nägi palju vaeva, õpetades preislastele kartulikasvatust. Tema ajal jätkus koolihariduse areng. Pilt Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.barockgemaelde.de/Friedrich_II..html Ikka sõdades Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Tema põhjustas Austria pärilussõja(1740- 1748).
Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Katariina II oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna, kelle soontes polnud tilkagi vene verd. Ta oli valgustatud monarh. Pidas kirjavahetust filosoofidega. Arendas kooliharidust, leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool. Friedrich II oli Preisi kuningas, muutis Preisi sõjaväe Lääne-Euroopa tugevamaiks. Tema ajal valitses usuvabadus, riigi pindala kahekordistus. Maria Theresa oli Habsburgide pärusmaade valitseja 1740-1780. Ta oli õukonnale eeskujuks, lasi ehitada Schönbrunni lossi. 10.Inglismaa 17.sajandil, parlamentaarne monarhia, puritaanid, Stuartid, kodusõda, Cromwell, vabariik, restauratsioon, õiguste deklaratsioon (lk 46-51) Tudorite valitsusaeg lõppes, sest Elizabethil polnud lapsi. Uued valtisejad Stuartid,
ülespoole liikumist. 21. sajandil viitab karjäär inimese elukestvale arengule, kus ühtseks tervikuks on põimunud kõik tema erinevad elurollid alates tööalasest rakendusest ja pidevast enesetäiendamisest kuni elustiili, vaba aja, perekonna ja sõpradeni välja. Järgnevas ajaloolises ülevaates on teenuste nimetus ajastule omasesse vormi jäetud. Nii nagu mujal maailmas, on karjääriteenuste-alane tegevus sõltunud mitmete tegurite koosmõjust ka Eestis. Kogu ajaloo vältel on üheks tugevamaiks karjääriteenuste arengut mõjutanud teguriks olnud riigivõimu suhtumine. Võim määrab valdkonna arendamisele suunatud riiklike rahaliste vahendite jaotamise. Totalitaarse riigivõimu korral võib näiteks teatud osa tegevusvaldkondadest olla keelatud või nende areng takistatud. Samuti on valdkonna arengut mõjutanud psühholoogiateaduse tase ja arenguvõimalused riigis. Psühholoogia viljelemine ja õpetamine kõrgkoolides on andnud vajaliku ettevalmistusega
Joosepist rasedaks ja isa viskas ta välja, Liisi läks sauna elama.*Jõuluõhtul tuli naabrikoer Mäe tuppa ja tahysi vorste varastada. Kuid ta ajas ukse kinni ja ei pääsenud enam välja. Siis andis Andres talle korraliku keretäie kõigi Pearu tempude eest. Käidi kohut, Andres võitis.*Liisi abielus Joosepiga, kosjas käis Jooosep koos Karlaga, kel olid kuljused. Maret abiellus tisler Sassiga. Indrek käis köstri juurws õppimas ja sai kirjutaja abiliseks. Andres sai ümbruskonna tugevamaiks. *Kord ahtis Pearu jälle vett paisutada, seekord Jõessaares. Noor Andres läks Pearuga rääkima ja ütles, et pool kraavi on nende raha eest kaevatud ja et sealt peab vesi jooksma. Nii siis lõhkus noor Andres poolelt kraavilt tammi eest ja varst läks ka teine pool vooluga kaasa.*Indrek läks linna kooli- vähemalt tahtis minna, kuigi Hundipalu Tiit arvas teda juba küllalt vanaks ja kasris, et teda kooli vastu ei võeta. Raha sai ta kirjuta abilisetl Maielt, kellel ta aitas kirju kirjutada
Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke. o Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna. o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. MUISTNE VABADUSVÕITLUS I periood (1208-1212), II periood (1215-1221) ja III periood (1222-
annaabi.ee 
