= = -49 82 179,11 -1486,78 2 + 757,26 2 = = -83,63 82 FAZ=-83,63 N Kontroll: FAz Fr + FBz = -83,63 1486,78+1570,42= 0 4. Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest 2 2 = + = 2002,1 N 2 2 = + = 2545,9 N 5. Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid = =
71 ΣMBz = 0; –FAz ∙ lA + Fr ∙ lA / 2 – Fa ∙ D2 / 2 = 0 𝑙 𝐷 𝐹𝑟 ∙ 2𝐴 − 𝐹𝑎 ∙ 22 𝐹𝐴𝑧 = 𝑙𝐴 76 167,18 927∙ −495∙ 𝐹𝐴𝑧 = 2 2 = −80,93 𝑁 76 KONTROLL! ΣFz = 0 FAz - Fr + FBz = −80,93 – 927 + 1008 = 0 Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest: 2 2 𝐹𝐴ℎ = √𝐹𝐴𝑦 + 𝐹𝐴𝑧 = √2500 2 + (−80,93)2 = 2501,3 𝑁 2 2 𝐹𝐵ℎ = √𝐹𝐵𝑦 + 𝐹𝐵𝑧 = √25002 + 1007,932 = 2695,5 𝑁 Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid. Oletagem, et sidurist põhjustatud toereaktsioon Fa mõjub kõige ebasoodsamalt, eelmiste toereaktsioonidega ühes suunas. Sel puhul liidetakse nende väärtused eelmistele juurde
tugevusega seinaelemente (joonis 10.32 f). Selliste seinte puhul võib pinnasesurve jaotus oluliselt erineda tavaliselt kasutatava Coulomb' lahenduse aktiivsurve jaotusest. Toimunud avariide analüüs näitas, et enamasti oli tegu ülemiste tugede purunemisega. Suurimad jõud tugedele peaksid olema just seina allosas, kus aktiivsurve arvutuse järgi on tunduvalt suurem. Probleemi selgitamiseks mõõdeti anduritega tegelikult tugedes esinevaid jõude ja nende suuruste järgi arvutati seinale mõjuva pinnasesurve suurus. Selgus, et pinnasesurve jaotus oli tunduvalt erinev tavalise meetodiga arvutatud aktiivsurve jaotusest ja seejuures väga varieeruv erinevates mõõtekohtades (joonis 10.47). 129 Mõõdetud surve Surve Coulomb' järgi Mõõdetud