Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja julguse järgi.
Uued majandusvormid tekkisid ja arenesid linnades ning nende kandjateks olid linlased. 1.6. Renessanslik moraal 4 Renessansiajastu inimest iseloomustab kirglik teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastamisele. Kiriku õpetus taevase elu õndsusest kaotas aktuaalsuse. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Tekis usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Esikohale tõusis inimene indiviidina, tugeva isiksusena, kes suhtub ellu mõistuspäraselt. Renessanslik moraal erineb selgelt rüütlimoraalist. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile on vahendid väga olulised (neil on tihti sümboolne tähendus) - ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda
Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, etkaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja
annaabi.ee 
