Sümfoonia nr 2 ,,Legendaarne“ (inspiratsioon Toila maalilisest loodusest) ning sümfoonia nr 4 (samuti karge looduspildina vaadeldav). Kõige tuntum ja maailmas enim esitatud on sümfoonia nr 5 (1946), mille traagiline väljendusjõud seostub sõja-aastate ja isikliku kibestumisega kodumaa kaotuse pärast. Vaimset sidet kodumaaga toonitas laulu ,,Meil aiaäärne tänavas“ kasutamine temaatilise lähtematerjalina, mis omandas teoses sümboli tähenduse. 1962. a sai Tubinast Rootsi heliloojate Liidu liige. Tubin on kirjutanud ka kaks ooperit ,,Barbara von Tisenhasen“ (1969) ja ,,Reigi õpetaja“ (1971). Samuti kaks viiulikontserti 1941, 1945), kontrabassikontserdi (1948) ja balalaikakontserdi (1964). Lisaks kammermuusika, soolo- ja koorilaule. Üks eluaastate viimaseid loodud teoseid on ,,Reekviem langenud sõduritele“ (1979), kirjutatud metsasopranile, meeskoorile, orelile, löökpillidele, trompetile
mitmed eri rahvusest tantsijad. 1911. aastal käib Peterburis tantsu õppimas August Michelson (Mihklisoo) ning pöördub teatri juurde tagasi tantsujuhi- näitlejana. Samal ajal tõuseb esile tantsijana ka näitlejanna Erika Tetzky (1894- 1918), kellest saab Michelsoni abikaasa. Erika Tetzkyst kujuneb esimene hinnatav solist. Abielupaar Michelsonidest algab "Estonia" tantsuteatri pidev areng. Eduard Tubin (18. juuni 17. november 1982) Pärast õpinguid sai Tubinast Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori dirigent ning sel ajal kirjutas ta ka palju laule. Lisaks juhatas ta veel mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas ta "Vanemuise" orkestrit. Enne Eesti aja lõppu käis ta veel Budapestis, kus ta kohtus kuulsate heliloojate Béla Bartóki ning Zoltán Kodályga. Seal kuulis ta ka Beethoveni Missa solemnist, mis jättis talle unustamatu mulje. Eesti
Designe) ja Kalev-Mark Kostabi. Välis-eesti kunstnikud olid oma kunstis palju vabamad kui Eestis ning olid tihedamalt seotud Euroopaga. MUUSIKA Eduard Tubin tuntuimad teosed jäävad pagulusperioodi. 50-datel ja 60-datel töötas ta välja oma isikupärase stiili. Rahvamuusika ja rahvakunsti kõlapildi ja intonatsiooni ning kaasaegne muusikaväljendusviis. Eelkõige kirjutas sümfooniaid (10 sümfooniat), tuntuim oli 5. sümfoonia. Tubinast loodeti, et ta jääb päriselt Eestisse, kuid ta keeldus siia tagasi pöördume, mille tõttu olid pikka aega tema teoste mängimine Eestis keelatud. Tubina muusika ja looming mõjutas kaudselt ka siinset nooremat põlvkonda. 1959 Vanemuine tegi Tubinale ettepaneku, et ta taastaks muusikali ,,Kratt" partituuri. Sellega seoses tuli ta esimest korda pagulusest Rootsi kodanikuna Eestisse. Tema looming muutus siinsetele inimestele lähedasemaks
annaabi.ee 
