Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tubbs" - 5 õppematerjali

Suhtlemispsühholoogia
17
doc

Suhtlemispsühholoogia

· grupi liikmete omavaheline sobivus · grupi normid · grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J. Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta. Tln. 1998, 113 lk. Johnson, S. Jah või ei?: teejuht paremate otsusteni. Tartu 2001, 139 lk. Lewis, R

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
156 allalaadimist
Õppimine ja areng
38
doc

Õppimine ja areng

konkreetsele sündmusele. Klassis kõige sagedamini esinev ärevusseisundis ilming on kontrollärevus (hirm), mis on omane hindamissituatsioonile. RÜHMADÜNAAMIKA ARVSTAMINE KOOLIS Ka grupidünaamika. Rühma tunnused (D. Jaques): kollektiivne taju ­ tajun, et kuulun siia agatud ettekujutused, mõtted ja ideed võimalus rahuldada vajadusi vastastikune sõltuvus sotsiaalne organiseeritus interaktsiooni kohesiisvsus Nelja arengufaasi mudel (Tubbs, Moss 2000) I faas: kujunemine (forming) ­ õpitakse üksteist tundma. Võib kesta 1 tund või mõni nädal. Lõppeb siis, kui liikmetel on reeglid selged, tekkinud on suhete võrgustik ja ei võõranduta teineteisest. II faas: konflikt (storming) ­ iga rühm läbib selle faasi, siis on selgunud erinevad vaated, huvid a seisukohad. Konflikt võib kulgeda lühidalt, aga suure emotsiooniga või kulgeda kaua.

Pedagoogika → Areng ja õppimine
162 allalaadimist
Pedagoogiline suhtlemine
14
docx

Pedagoogiline suhtlemine

suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. KK võib toetuda eespool baasilistele isiksuse hoiakutele, nagu enesearmastus, sallivus, eneseusaldus. · Lorr&More : 1) sotsiaalne kehtestamine, 2)õigusi kaitsev, 3)direktiivne, 4)kehtestamine sõltumatuse saavutamisel. Tubbs&Moss ­ kehtestamisprintsiipid: 1. Su ei õnnestu muuta teise inimese isiksust. 2. Inimesed ei loe sinu mõtteid. 3. Kellegi harjumus pole põhjenduseks, miks sa peaksid nende heaks oma huvid ohverdama. 4. Sa ei saa teha teisi õnnelikuks või õnnetuks. 5. Igas suhtes teiste inimetega on ka ebakõlasid. 6. Ära ole ohver. 7. Ära kurvasta asjade üle, mida sa muuta ei saa. 8.

Pedagoogika → Pedagoogiline suhtlemine
119 allalaadimist
Suhtlemispsühholoogia konspekt
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma (Grasha, 1986). Taju omadused: - Taju on subjektiivne- tindiplekitest, me märkame vaid teatud detaile, teised teisi. - Taju (tähelepanu) on valiv- me suuname oma tähelepanu ning me ei pruugi avastada asju, mis on seal kõrval. Me märkame mingeid asju aga me ise ei tea kunagi, miks just neid 2S -filtrid =struktuurid, mis teevad universaalsed tajuprotsessid individuaalseteks, subjektiivseteks (Tubbs, Moss, 2000). Me kasutame filtreid, mis suunavad seda, kuidas kujuneb taju lõpptulemus. - Füsioloogilised filtrid – meeleelundite võime informatsiooni kinni püüda- kuulmis/nägemis- ulatus, naha tundlikkus. Erinevus kuulmistajul inimesel ja kassil. - Psühholoogilised filtrid – - Huvi – see mis pakub meiel huvi, seda me rohkem otsime ja paneme tähele. - Vajadused - Emotsioonid- emotsionaalne seisund mõjutab seda, milliseid hinnanguid partnerile anname - Väärtused - Motivatsioon

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
67 allalaadimist
Cialdini raamat
548
pdf

Cialdini raamat

duce the chances that they will commit another crime; it may only reduce their chances of being sent to jail for it. _ Chapter 5 LIKING begin to accumulate quite early. Research on elementary school children shows that adults view aggressive acts as less naughty when performed by an attractive child (Dion, 1972) and that teachers presume good-looking children to be more intelligent than their less attractive classmates (Ritts, Patterson, 8{Tubbs, 1992). It is hardly any wonder, then, that the halo of physical attractiveness is regularly exploited by compliance professionals. Because we like attractive people, and be- cause we tend to comply with those we like, it makes sense that sales training pro- grams include grooming hints, fashionable clothiers select their floor staffs from among the good-looking candidates, and con men and women are attractive. 2 Similarity

Psühholoogia → Psühholoogia
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun