Nad ajasid mehe laevalt maha ja edasi rändas Crusoe Londoni poole jalgsi. Teel Londonisse kohtus ta ühe kapteniga, kes oli teel Gineasse. Crusoe liitus temaga, kuid sellel retkel ründasid neid piraadid, kes nad pantvangi võtsid. Robinson teenis nende pealikku kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus tal põgeneda. Ta ulpis senikaua oma paadiga merel, kuniks tuli üks Ginea laev, mis ta Brasiiliasse viis. Brasiilias algas Crusoe jaoks justkui uus elu ta alustas tubakakasvatusega, mis tõi talle palju raha sisse. Hoolimata edust polnud merepisik kadunud 1. september astus Robinson laevale, mis pidi ta Aafrika rannikule viima, kuid kõik läks teisiti. Neid tabas laevahukk. Orkaan kestis kokku 12 päeva. Selles mäsus õnnestus neil enda meelest võtta kurss Inglismaa peale, kuid nad eksisid. Madrus nägi maad ning laev jäi madalikule kinni. Torm oli jätkuvalt suur, ning surmahirmus ronisid kõik mehed paatidesse. Neid oli 11 kuid ellu jäi vaid üks
Nad ajasid mehe laevalt maha ja edasi rändas Crusoe Londoni poole jalgsi. Teel Londonisse kohtus ta ühe kapteniga, kes oli teel Gineasse. Crusoe liitus temaga, kuid sellel retkel ründasid neid piraadid, kes nad pantvangi võtsid. Robinson teenis nende pealikku kaks aastat, kuid lõpuks õnnestus tal põgeneda. Ta ulpis senikaua oma paadiga merel, kuniks tuli üks Ginea laev, mis ta Brasiiliasse viis. Brasiilias algas Crusoe jaoks justkui uus elu ta alustas tubakakasvatusega, mis tõi talle palju raha sisse. Hoolimata edust polnud merepisik kadunud 1. september astus Robinson laevale, mis pidi ta Aafrika rannikule viima, kuid kõik läks teisiti. Neid tabas laevahukk. Orkaan kestis kokku 12 päeva. Selles mäsus õnnestus neil enda meelest võtta kurss Inglismaa peale, kuid nad eksisid. Madrus nägi maad ning laev jäi madalikule kinni. Torm oli jätkuvalt suur, ning surmahirmus ronisid kõik mehed paatidesse
Ind kutsusid eurooplasi kahvanägudeks, valged ind-si punanahkadeks pioneer uue ala esmaasustaja Cooper-i ''nahksukajutud'' Euroopast mindi Ameerikasse, sest oli seiklushimu, ülerahvastatus, taheti maad saada ning olid ka usulised ja poliitilised põhjused. 18. sajandi lõpul omas Ing 3-e kolooniat, tähtsaim neist Philadelphia. Varanduslik kihistumine oli Ameerikas tunduvalt väiksem, kui Eur. Põhja-am tegeldi farmidega, laevaehitusega ja käsitööga. Lõuna-am tegeldi tubakakasvatusega, puuvilla istandusega. Kolooniad olid vastasseisus kuninga võimuga, selle põhjused: Side Am ja Eur vahel hakkas nõrgenema. Kun hakkas makse suurendama, takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Aja jooksul kujunes välja kolonistide ühtekuuluvustunne. Valgustusideed jõudsid Am- sse, loodi Põhja-Am Kolooniate Liit. 1773-Bostoni teejoomine protest tollimaksu vastu. 1774 esimene Kontinentaalkongress. 1775-1783 Iseseisvussõda george Washington
Mullad on viljakad, ent õrnad. Peamised põllumajandussaadused on riis, puu-ja, juurviljad, sea- ja linnuliha, piim, munad ja kalasaadused. Lõuna-Korea jõgede- ja sademeterohkus annavad soodsa pinnase riisi kasvatamiseks. Niisketel alade kasvatatakse seetõttu riisi, ülejäänud maadel kasvatatakse otra. Muudest toiduviljadest on esindatud kartul, köögivili, sojauba. Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega. Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski hakkab ka loomakasvatus seal arenema ning juba tegeletakse ka veiseliha ekspordiga Jaapanisse. Oluline on tööloomade, eriti härgade pidamine. Kasvatatakse ka sigu, kanu ja siidiusse. Korea Lõuna-ja Edela rannajoonel on hästi arenenud rannik, tuntud kui Dadohae- Jin Korea. Selle keerdunud rannikul on vaikne meri ja rahulik keskkond, võimaldes
Igaühel neist oli oma kuberner ja seadusandlus, ent Suurbritannia kuningriigi valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: Uus-Inglismaa (Massachusetts, Connecticut, Rhode Island, New Hampshire); Kesk- (New York, New Yersey, Pennsylvania, Delaware) ja Lõuna kolooniad (Virginia, Maryland, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, kus kolonistid olid inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti tubakakasvatusega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje. Uus-Inglismaa kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (*Mayflower). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe
annaabi.ee 
