Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal. Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Seinamaalid
See pani ühtlasi aluse mööbli tekkimisele ja arenemisele. Enne 17. sajandit kasutatud mööblist teatakse väga vähe. Linnades kasutati seda vähesel määral, kuid taludes seda tõenäoliselt ei olnudki. 19. sajandi keskpaigani olid Eestis levinud rehielamud, mis täitsid nii elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi kui ka sauna ülesandeid. Rehetuba kasutati nii elamiseks kui ka rehepeksu ajal vilja kuivatamiseks. Külmal talvel seadsid end sinna elama ka loomad. Rehielamu tubadel olid tol ajal veel muldpõrandad ja rõhtpalkseinad. Uksed oli madalad ja kõrge lävepakuga ning tänapäevases mõistes aknad puudusid hoopiski. Kuna rehetuba täitis talus erinevaid funktsioone, siis oli ka sealne mööbel võimalikult praktiline.2 19. sajandi paiku hakkasid taludesse tekkima korstnad, aknad, krohvitud seinad ja tapeet. 3 Väidetavalt on kambrite tekke kohta andmeid juba 17. sajandist, kuid kambrite leviku alguseks peetakse siiski 19. sajandi algust
kõrgustel, maja ehitatakse seestpoolt väljapoole, jumaldatakse vitraazi, teravkaar, avatakse maja ülesehitus, taime/loodusmotiiv Willian Morris 1834-1896 Red house Aubrey Beardsley 1872-1898 Loob juugendile iseloomuliku graafika sujuvuse Paabulinnu kleit Victor Horta 1861-1947 (belglane) Hotel Tassel Lopergune kaar - juugendlik kaar Looduses ei ole teravnurkasid- loobutakse nurkadest (mingid jäävad) Kasutatakse terast Antonio Gaudi 1852-1926 Casa Batlo Tubadel pole nurki, sisehoov, välisfasaad kumer, nagu piparkoogimaja Pehme liivavorm, lükkanduksed La Sagrada Familia - eeskuju gootilik, voolav pehme joon Louis Majorelle 1859-1926 Kabinett Louis Comfort Tiffany Lamp - tiffanytehnikas klaas Loob spetsiaalsete värvidega klaasi teatud vitraazi osa jaoks Vitraazi idee - muudab aknavaate selliseks nagu soovid Alphonse Mucha 1860-1939 Menüü Plakatil on palju asju Juveelid palju erinevaid materjale - detailine, putukad jne
aprillil 1864 aastal kosis. Leena oli loomult elevam, jutuhimuline ja mõisarahvaga seltsiv. Aga ta oli ka oma õigusi julgelt kaitsev naine, kellele polevat põrmugi meeldinud mehe alistuvus mõisnikule. Kirjanik ise nimetab ennast ema universaalpärijaks; ka oma luulesoone ning fabuleerimisoskuse arvab kirjanik olevat pärinud emalt. Noor pere elas algselt, nagu teisedki kupjad, ühes Pudivere mõisa moonakamajas. Igas moonakamajas oli neli ühetoalist korterit, tubadel oli muldpõrand ning üksainus kuue ruuduga aken valgustas ähmaselt tuba. Maja ise oli tahumata palkidest seintega, laudkatuse ja 4 korstnaga. Kubjas Vilde rühmas väsimatult mõisale tööd teha: juba hommikul vara viis ta moonakad mõisaväljale ja lautadesse tööle. Alles õhtuhämaruses vabanes ta oma kohustustest. Palgaks sai ta veidi raha ja moona mõisast, tal oli vakamaa põldu ja tema lehm käis mõisa karjamaal