1996 Agenda 2000. EL reformi pakett. Selle alusel pandi kandidaatriigid pingeritta. Struktuur: I Tugevama ja laiema Euroopa suunas. II Ühinemiseelse strateegia tugevdamine. III Arvamused 10 kandidaat riigi kohta. El liitumisläbirääkimiste: objektiks ja eesmärgiks oli kandidaatriikide liitumine. Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud.
8 6 4 2 D1 D0 0 3.4 3.5 3.6 3.7 3.8 3.9 T Ostuvajadus (netovarast lähtudes). Majapidamiste puhul on aktivateks e. varadeks (omand) ja passivaks e. kohustuseks - võlad. Nende vahe on netoaktivad e. netovara. Iga vara hooldamine nõuab õ b tteatud t dkkulutusi. l t i Seetõttu S tõtt põhjustab õhj t b suurem netovara, t muuded ti tingimuste i t mittemuutumisel, suuremaid tarbimiskulutusi.
järgmiseks aastaks. Vabatahtlik, V b t htlik s.t. t eii sunnita it ttootmisplaane t i l k koordineerima. di i O On olnud l d tteatud t d edu, d k kuna eii olnud tsüklilised kõikumised nii ägedad kui USA-s. Kui autotootjad soovivad rohkem toota, teavad terasetootjad, kuidas suurendada oma tootmist, ilma et oleks vaja maksta ületunnitööde eest. Prantsusmaa süsteem muutus alates sotsialist Mitterandi valimisest presidendiks 1981. a. kelle p plaan oli: 1
annaabi.ee 
