Liikide arv perekonnas on umbes 40 ,kui alamliike ja teisendeid . nimetada eri liikidena siisüle 50. Õhukese koorega liikide eluiga on 100...150 Perekonnas on a.Paksema koorega liikide vanus on eraldatud 40(56)liiki. 250...500 a. Tsuugasid kasutatakse puidupuuna ja Perekonnas on 10 liiki. Eurpoopas rohkesti haljastuses.Taluvad pügamist ,kasutatakse heki taimedena. Kõigil ebatsuuga liikidel on (v.a Liikede arv on P.menzesii)on karüotüübiks 2n=24,see 7...10.Üldisemalt on kromosoomide arv ,mis on iseloomulik kogu tuntud 5 liiki. männiliste sugukonnale.Vaid harilikul ebatsuugal on karüotüübiks 2n=26
väikesed, et on pakaseperioodid üle elanud lumekatte kaitse all. Siiski on tsuugad sedavõrd dekoratiivsed, et katsetused nendega on vaeva väärt. Et tsuugad on aeglasekasvulised ja kuuluvad II ... III kõrgusjärgu puude hulka, ei ole nende kasutamine võimalik seal, kus soovitakse kiiret haljastusefekti, kuigi nad oma üldväljanägemiselt võimaldaksid luua vägagi maalilisi kompositsioone. Julgemini aga võiks tsuugasid ja nende sorte (millest paljud on kääbuskasvulised) kasutada koduaedades, kus nad võimaldavad luua huvitavaid värvi- ja vormikompositsioone või kasutamist lillede taustataimedena. 3.7. Perekond kadakas - Juniperus Kadakate perekond on väga liigirohke (ca 70 liiki). Eestis esineb looduslikult vaid harilik kadakas (Juniperus communis), mis on oluliseks maastikku kujundavaks elemendiks Loode Eestis ning saartel. Kadakad kuuluvad küpressiliste sugukonda.
pruunid, laia tiivaga, seeme tiivast 2 korda lühem. Puit vaigukäikudeta, sarnane kuuse või euroopa nulu puidule, ilma selgelt eristatava siseosata, esineb küpspuit, puidu välisosa kollakasvalge, siseosa tuhmkollane kuni helepruun, suhteliselt kerge (tihedus 450...500 kg/m3), pehme, sirgekiuline, raskesti kuivatatav, välistingimustes vähekestev, väheväärtuslik. Põhja-Ameerika lääneosast pärit läänetsuuga (T. heterophylla) on tsuugadest suurim ja tähtsaim puiduandja. Tsuugasid kasutatakse kodumaal puidupuuna, Euroopas rohkesti ka haljastuses. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus
annaabi.ee 
