Abielud inimeste endi otsuste kohaselt. (kesk ja alamkihtides; aristokraatias silis vana süsteem. 4. Hinnati rikkust ja kasvatati rahahulka. 5. Vaja valuutasid tundvaid ja vahetavaid inimesi. Vaja laene Ajalugu Page 32 Haridus 22. jaanuar 2010. a. 9:54 Haridus seotud usuga. Kloostri ja kirikukoolid, linnakoolides käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Oxford, pariis, salerno, bologna, cambridge, salamanca. Üles ehitatud tsunftikorrale. Usuti Maa kerakujulisust. Maakeera universumi keskel. Lihtinimesele lame maa taevavõlviga. Jeruusalemm keskel. Ajalugu Page 33 Gooti ja romaani võrdlus 28. jaanuar 2010. a. 8:31 Gooti Romaani Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli Romaani stiil on esimene keskaja Lääne- valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini
aspekti. Igas linnas olid käsitöölised, kes tootsid linna vajaduste raames: enne tellimus, siis kaup, mille käsitööline edastas ise tellijale. Suuremahuline turule tootmine, nt Madalmaade villase kanga tootmine, mida eksporditi kogu Euroopasse Suuremahuline tootmine vajas kaugelt toodud toorainet ja transporti kaugel elava tarbijani. Sellele aitas kaasa kaubanduse edukas areng. Toodeti siiski väikeettevõtetes suuri manufaktuure ei tekkinud. Seda tänu kapitali puudumisele ja tsunftikorrale, mille eesmärgiks oli meistri seisusekohane äraelatamine. Vabriku sisseseadmine tähendanuks meisti alandamist lihttööliseks. Käsitöö arengule aitas kaasa ka vee-energia kasutamine erinevate tööde tegemiseks, uued kangasteljed, mehhaanilised kellad, lüüsid kanalitel, trükipress jm. Skemaatiliselt võib käsitöö arengu keskajal jagada kolme faasi, mille kõigi algus on Lääne-Euroopas ja mis jõudsid hiljem Kesk- ning Lõuna-Euroopasse ja lõpuks itta ja põhja:
Esialgselt seal olid nii kaupmehed kui ka käsitöölised, kuid 14. saj keskel eraldus Suurgild ja jäid ainult käsitöölised. Tsunftid- Käsitööliste kutseühing, mis reguleeris väljaõpet, töökorraldust ja hindu, kontrollisid toodangu kvaliteeti ning kaitseksid oma linna meistreid konkurentsi eest. Tähtis roll oli vastastikusel abistamisel, seltsielul, kiriklikel kombetäitmistel ja surnute mälestamisel. Eestis algas suurlinnades üleminek tsunftikorrale 14. sajandi II poolel. Riias esimeste seas olid kullasepad (1375. aasta skraa); kingsepad (1375). Tallinnas 1363-1374 sai kolm tsunfti põhikirja: rätsepad, kuldssepad ja lihunikud. Tsunfti skraa: Raad vaatas skraad üle ja kinnitas neid iga 3-5 aasta tagant. Skraades kehtestati nõuded sellile, kes taotles meistriks saamist ja tsunfti vastuvõtmist. Meistriks püüdleja pidi põlvnema vabadest ja abielus vanematest; aasta jooksul kohapeal teeninud ja väljendanud soovi liitumiseks 3
annaabi.ee 
