Paljudel , aga ei olnud seda raha ning neid karistati selle eest. 4)Linnades oli rõhkem tülisid kui linnades . Tülid tekkisid selle tõttu , et keskajal oli selline ütlus . "linnaõhk teeb vabaks" : neid talupoegi , kes suutsid end varjata rohkem kui aasta ja ühepäeva siis ei tohtinud mõisnikud enam neid tagasi nõuda , see aga tekitas tülisid linnade ja vasallide vahel , mis viisid välja verevalamisteni. 5)Lihtrahvas ei saanud liituda gildidega , ega tsunftidega , sest liht rahval polnud oskusi , mida gildides ja tsunftides vaja oli , aga lihtrahvale ei antud isegi mitte võimalust proovida. 6)Suuremate linnade võim oli koondunud sakslaste kätte , ning eestlased pidid tegema seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas.
maavaldused või puudus see üldse Suuremad sots kihid olid ametnikud ja sõjaväelased, vaesus protestantlik vaimulikkond 80-90% tegeles põllumajandusega, agraarkorralduse jagas kaheks Elbe ja Saale jõe joon: sellest 15% maa omanikud rentisid maa talurahvale(raharent), idas kujunes pärisorjuslik mõisamajandus, aadli käes oli kohtu- ja politseivõim talupoegade üle Töönduses oli tsunftikorraldus, kuid ka manufaktuurid, mis ei suutnud võistelda tsunftidega Majanduspoliitika oli merkantistlik, tõkestada raha väljavool riigist, eksporditi klaasi, siidi, moekaubad, parfüüm, portselaan, sisse ja väljaveo tollid, sietollide kaotamine, maanteede ja kanalite rajamine Liikluse paranemine, postiteenistus ajakirjandus Esimene gloobus 1492 Reisisid aadlikud, kaupmehed, käsitöösellid, üliõpilased, palgasõdurid Info liikus edasi inimese liikumise kiirusel Pilet 10 1.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus
vaatajaks ja näitlejaks. Nad said tasu selle käest, kes neid oli vaadanud. Tegemist oli proffesionaalsete näitlejatena. Nendes truppides/etendustes puudus tihti rollimõiste. Keskaegsed trupid meenutasid meie mõistes tsirkust, nad etendasid mingeid numbreid. Keskaegsed rändavad trupid mingil hetkel võisid saada näitlejateks, kui said müsteeriumite etendajateks. Teatri ja mitteteatri piiri peal olid. Protsess käis keskajal nii: vähehaaval rändnäitlejad sulanduvad paigal püsivate tsunftidega. Nende staatused hakkavad ühtlustama ja tekib teatud mõiste teatrtrupist kui niisugusest. Seda võib näha näiteks Moliere'i biograafias. Olles rändtrupid lõid nad oma statsionaarid ka muudes linnades. Comedia del frances (statsionaarsest näitlejate tsunfist välja kasvanud) ja commedia del italia (rändnäitlejate truppidest välja kasvanud). 12. sajandi alguseks oli nende vahe üldistunud. Statsionaarseks saab trupp siis, kui trupi ümber tekib nii palju
annaabi.ee 
