Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline asend võimaldab radioaktiivset tolmu, mürgiseid pilvi, tsunaamisid jne. Vulkaan on nimetatud Descade Vulkaani vääriliseks Taalasub piirkonnas, kus on kuum täpp mandri all. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Taali ohtlikud tunnused: *Sagedane aktiivsus *Palju riskielemente *Tihe asustus *Keeruline ja vähene vulkaaniteaduse mõistmine *Suurepärane ligipääs
Mulle meeldib eestis elada? Eesti on küll väikeriik, aga mulle meeldib siin elada. Minule ei ole see oluline, et ma elan nii väikeses riigis. Kõige tähtsam on see, et ma saan elada vabas riigis, kus ei pea elama pidevas hirmus. Eesti on suhteliselt turvaline koht elamiseks kui pidada silmas looduskatastroofe. Meil ei esine siin tornaadosid, maavärinaid, tsunaamisid ega vulkaane, mis võivad purustada korraga Eesti suuruseid maa-alasid ning mis võivad tuua kaasa palju inimohvreid. Siin esineb ainult mõni tugevam tuul, mis on võimeline viima mõne maja katuse, aga see on tühine võrreldes sellega, mis paljudes riikides tomub. Samuti ei ela meil väga palju mürgiseid madusid ega ämblike. Eestis ei ela väga palju inimesi ning tänu sellele ei pea me elama üksteise seljas nagu on paljudes Aasia riikides
hävitades ka teisi looduse osi. Kui osoonikihti meie planeedi atmosfääris poleks, suudaks elu eksisteerida vaid sügaval ookeani põhjas, kuid ilmselt sealgi mitte just väga järjekindlalt. Loodus on karistanud meid hoolimatuse ning reostamise eest. Kõik need maavärinad maa peal on nõudnud palju inimelusid hoolimatuse eest ehitada endale kindlamad kodud, mis aga nõuaks veelgi rohkem Maa ressursse. Kõik need veealused maavärinad, mis on tekitanud tsunaamisid, on meid karistanud selle eest, et otsime alati mugavamaid või lihtsamaid eluviise. ,,Küll häda õpetab," ütleb eesti vanasõna, kuid hädade möödudes pöördutakse tagasi eluviisidele, mis ise hädasid põhjustavad. Metsapõlenguid loodus küll andestab, lastes vana metsa asemele uue kasvada, kuid mitte õhusaastamist. Linnades käivad inimesed ringi maskid ees, et mitte mürgitust saada. ,,Mahakukkumisega saad üksi hakkama, aga püstitõusmiseks on vaja sõbra kätt." Selline
3 Liikide väljasuremine Liikide üheks hävimise põhjuseks on katastroofid. Miljonite aastate vältel on Maad vorminud määratud jõud. Väljasuremist on põhjustanud laiaulatuslik vulkaaniline tegevus, mille käigus on õhku lennanud hiiglaslik kogus magmat, mis on varjutanud päikesevalguse ning vähendanud hapniku ja suurendanud süsihappegaasi hulka õhus; maavärinad on tekitanud tsunaamisid ja vulkaanide purskeid; jäätumised ja kõrbestumised on põhjustanud meretaseme tõuse ja langusi; Maale on langenud ka hiiglaslikud meteoriidid, mis on tekitanud tuletorme ja kliima kuumenemist. Maa ajaloos on olnud mitmeid suuri hävinguid. Paleontoloogid nimetavad neid Viieks Vägevaks. (McGavin, 2006) Esimene Viie Vägeva hulgast leidis aset ordoviitsiumi ajastu lõpu poole. Kliima külmenes ja tekkisid hiiglaslikud jäälavad. Maailmamere taseme kogulangus oli ligi 100 meetrit
Miks dinosaurused välja surid? Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid. Alvarezi asteroidi teooria. See on kõige laialdasemalt levinud teooria. Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid. Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse kuumus tappis kõik kokkupõrke koha läheduses elanud eluvormid. Atmosfääris hõljuv tolm varjas päikese kuudeks, mis põhjustas globaalset temperatuurilangust. Dinosaurused ei kohanenud nende muutustega ja surid välja. [1] Veeuputuse teooria
Kokkuvõte Pea iga nädal toimub maailmas mõni looduskatastroof. Uudiseid lugedes või vaadates on kuulda ikka ja jälle, et on hukkunud inimesi. Looduskatastroofid, mis ma referaadis läbisin olid: orkaanid, maavärinad, tsunaamid, vulkaanipursked, tornaadod, maalihked, ning metsatulekahjud. Kuigi öeldakse, et inimene loodujõudude vastu ei saa, siis metsatulekahjusid ja maalihkeid on võimelinie inimene mõjutama. Õnneks asub Eesti väga heal kohal, kus ei toimu tsunaamisid, orkaane ning vulkaanipurskeid. Viimastel aastatel on sagenenud küll tormid, mis veel õnneks pole tornaadodeks üle läinud, ning maalihkeid ja metsatulekahjusid on ka Eestis esinenud. 12 Lisad LISA1 Orkaan Irene Bahama saarel 2011 aastal. LISA2 Maavärin Haitil 2010 aastal. 13 LISA3 Marina rand Madrase linnas Indias pärast tsunamit. LISA4
Kaspia ranniku aladel on tihedalt nafta ja maagaasi puurtorne. Vaikne ookean on oma pindalalt suurem, kui kogu maismaapind kokku. Ookeani keskmine sügavus on 3940m, mis on teistest ookeanidest sügavam. Vaikse ookeani lääne ja põhja osa 1 http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ (10.02.13) 2 http://www.wiki86.com/view/23378.htm (10.02.13) on ida poolsete aladega võrreldes saarte ja lahtede rohke. Vaikne ookean on vulkaaniliselt ebastabiilne piirkond, kus esineb tihti tsunaamisid. 2010. aastal kinnitati Venemaal uus kaitsedoktriin, mis asendas 2000. aastal president Putini poolt heaks kiidedut doktriini. Uues kaitsedoktriinis tuuakse välja, et NATO ja Euroopa Liit ei ole Venemaa peamised vaenlased, kuigi julgeolekuohuks peeti NATO poolt planeeritud raketikilpide rajamist Venemaa piiride lähedusse. Pigem tuntakse muret Hiina võimsuse kasvamises. Doktriinis kujutatakse suurimateks julgeolekuohtudeks riike, kes esitavad Vene
annaabi.ee 
