1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalausetes: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid end maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla või seisusele osutav tähendus. Samal aastal, kui Jannsen pani käima oma "Perno Postimehe", hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes ilmuma Friedrich Reinhold Kreuzwaldi regivärsiline eepos "Kalevipoeg". . 4."Vanemuine" ja isamaakõned 1862. aastal oli ilmunud "Kalevipoja" rahvaväljaanne. 1864. Aastal hakkas ilmuma "Eesti Postimees"
Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa.
Ajalehe murranguline tähtsus seisnes rohkem selles,et ta lõi esimese moodsa eestlasi ühendava suhtluskanali. Rahvust ühendav ja võiks öelda,et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalauses : Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees Kulutama olen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees. Nimetusest "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Nüüd lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla ja seisusele osutav tähendus. Eestlased saavad eepose 1857.a hakkas Õpetatud Eesit Seltsi toimetistes annete kaupa ilmuma tavatu luuleteos, Võru arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi registriväline eepos "Kalevipoeg". See kujutas endast mitmete muistendite ja rahvalaulude toel loodud eepilist jutustust, mi põhiosas oli siiski Kreutzwaldi enda looming.