Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis. magneesium mg- kloroflli, luude, rakukesta koostises, nrvissteemi talitluseks. kloor cl- nrviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe snteesiks. raud fe- seob O2 hemoglobiini koostises, raudphend heem annab verele punase vrvuse. jood I- vajalik kilpnrme hormoonide nt troksiini snteesiks. joodi puudusel kujuneb vlja kilpnrme haigus- struuma.
fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit (kallerdav aine) mida kasutatakse toiduaine tööstuses ja meditsiinis. Jaanpan, Hiina, Korea kastuavad köögis ka porfüürat. 6.ROHEVETIKAD- üle 8000 liigi, elavad magevetes, leidub ka mullas, puutüvedel . Taimed ja rohevetikad on sarnased neil sisalduva sama tüpi klorofülli ja mõlema säilitusaineks on tärklis. 7. ALGLOOMADE ÜLDEHITUS- Ümbritsev membraan on kaetud pellikulaga. Tstoplasmas paiknevad rakuorganellid ja tuum. liiguvad kulendite, viburite või ripsmete abil. Esineb toitekublik, mis sisaldab ensüüme. Neil esineb ekskretoolsed vakoolid (jääkained) 8. TÜSENTEERIA SISEAMÖÖB- elutseb pime ja käärsoole vahendikus, vahel ka maksas. Tekitavad veitsevaid sisehaavandeid. 9. NÄGLEERIA- elab veekogudes ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab rasket sageli surmaga lõppevat kesknärvissteemi haigust- amöboidset ajukelme põletikku
varu; ta laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. 43. ATP RESNTEESI MEHHANISMID ORGANISMIS: 1. ATP-PCr SSTEEM Kestab 10-15 sek. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. 2. GLKOLS Kestab 3-4 min. Ei vaja midagi peale glkoosi, kuid toodab piimhapet. 3. OKSDATIIVNE SSTEEM Toimub pidevalt. Vajab O2 , kasutab glkoosi, rasvu ja valku. Toodab H2O ja CO2 44. ANAEROOBSED ENERGIATOOTMISE VIISID ORGANISMIS: Anaeroobne glkols- hapniku puudumisel rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi lagundamine, mille heks lpp-produktiks on kas piimhape vi etanool. 45. ENERGIA TOOTMINE AEROOBSEL TEEL: Aeroobne glkols-kigi rakkude tstoplasmas toimuv glkoosi esmane lagundamine hapniku rikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse glkoosi molekulist kaks proviinamarjahappe molekuli. 46. MILLISES ENERGIATOOTMISE VIISIS OSALEVAD SSIVESIKUD: Glkolsis ja oksdatiivses ssteemis.. 47. 1 g ssivesikutest on vimalik saada 4 kcal 48. 1 g rasvadest on vimalik saada 9 kcal 49
rohkem. Sidekoes on rohkesti rakuvaheainet. Rasvkude, khrkude, luukude ja veri on sidekoe erinevad vormid kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi, kusjuures esimesena mainitu karedus on tingitud temale kinnitunud smerjatest kehakestest ribosoomidest. Ribosoomid on raku organellid, mis koosnevad ribonukleiinhappest ja valkudest, nende lesanne on raku elutalitluseks vajalike valkude snteesimine. Kik ribosoomid ei ole seotud endoplasmaatilise retiikulumiga, neid leidub tstoplasmas ka vabalt. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga mbritsetud piklikud organellid, mis mnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. Mitokondreid nimetatakse sageli jujaamadeks, kuna nende peamine lesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside kivitamiseks kasutatakse, on adenosiintrifosfaat (lhendatult ATP). ATPd snteesitakse mitokondrites hapniku juuresolekul ja osalusel
annaabi.ee 
