Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tsorid" - 3 õppematerjali

Kütiorg
6
doc

Kütiorg

Kütiorgu ära peita, nii et midagi paistma ei jää. Kütioru veergude kaldenurk on keskmiselt 18°, erinevad allikad pakuvad suurimaks kaldenurgaks 28 kuni 38 kraadi. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks), mis langeb VõruVastseliina maanteest kuni Noodasjärveni 75 meetrit. Kütioru nõlvadel võimutseb mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jämedaid ja kõrgeid haabu jne. Mäeveerge lõikavad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus jt). Tsoride laius ulatub 60meetrini, pikim tsori on 370 meetrit, suurim sügavus 20 meetrit. Kütioru kirdeosas asub muistne ohverdamiskoht Tammetsõõr ja Ilmamägi. Oru põhjaosas paikneb piki Iskna oja kolm vesiveskit, millest üks ka töötab. Kütiorg on Haanja Looduspargi osa, maastikukaitse ala ning idanõlva suusatõstukist põhja poole algab sihtkaitsevöönd. Küti Mäeveski Asukoht: Koloreino, Võru vald

Loodus → Loodusõpetus
7 allalaadimist
Haanja kõrgustik
12
docx

Haanja kõrgustik

paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m. " Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef, selle põhiosas küünivad suurte pikliku põhijoonisega vaarade laed rohkem kui 250 m üle merepinna, kusjuures nende suhteline kõrgus on 25-60 m ja nõlvad 12–30° (erandjuhtudel 40°) kallakusega. Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud ehk tsorid, mille sügavus ulatub 8 meetrini. Keskvormide paiknemises ilmneb vööndilisus ja kontsentrilisus kõrgustiku keskosa suhtes. Kõrgustikult lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org. Kõrgustikusisese nõona võib käsitleda Vana-Saaluse-Vastseliina nõgu. Haanja kõrgustik piirneb läänes Hargla nõo ja põhjas Võru-Petseri ürgoruga. Mõlema nõguvormi põhi on soostunud.“ (Kuido Kartau, 2002)

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos ­ asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE ÜRGORUD (Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa) · Kõrgem on keskosa, künagstikud Holstal, Meremäel, Luhamaal · Kütiorg kõige sügavam org Eestis Otepää kõrgustik · Piiritleb 100 m kõrgusjoon · Kõrgustiku jagab kaheks Pühajärve nõgu · Servaaladel suured orud, tihti järvederohked (kooraste, Voki-Truuta, Urvaste)

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun