W on anuma maht. Et mõõtmisviga ei oleks suur, peab anumasse mahtuma vähemalt 10 sekundi vesi. Tehakse viis mõõtmist ja võetakse neist keskmine. 2) Vooluhulga määramine tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil (lävend), mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, so aladeta, kus vesi seisab. 3) Vooluhulga määramine akustiliste riistade abil Akustiline vooluhulgamõõtur põhineb akustilisel kiirusmõõturil. Kahlates või silda mööda üle jõe veetav riist mõõdab voolukiirused ja voolu ristlõikepinna ning arvutab kiirusepüürid ja vooluhulga. 4) Vooluhulga määramine ujukite abil Pinnaujukeid võib vooluhulga määramisel kasutada vaid siis, kui tiivikuga mõõta ei saa, nt jäämineku ajal
Hüdraulilised meetodid tuginevad hüdraulika seaduspärasustel: vooluhulk mõõdetakse mõõteülevoolude või -rennide abil. Elektromagnetilised meetodid seisnevad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, mis tekib läbi magnetvälja voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. 14. Eesti hüdroloogiline ülevaade. Karst. (omalooming) Eestis on üle 7000 jõe ja oja pikkusega 31 000km, millest 40% on looduslähedases seisundis. Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast. Eesti vooluveekogud on jaotunud ühtlaselt ning Eesti jõgede valgalade aasta keskmine äravoolu jaotumus on ebaühtlane: Pandivere piirkonnas 10 – 12 l/s km2, kohati 25 l/s km2 Kagu-Eestis 4 – 6 l/s km2
Reini jõgi, milleni jõudmine tähendas võitluste jätkumist Habsburgidega. 17. saj. viimase nelja aastakümnega kasvas Prantsusmaa armee 160 tuhande meheni, muutudes Euroopa suurimaks. Markii de Louvois, sõjaminister aastatel 166691, pani armee mundrisse ja andis sellele modernse struktuuri, kus jalavägi sai taas olulisimaks väeliigiks. Sõjaväeinsener markii de Vaubani juhtimisel ehitati välja piirikindlustuste vöönd uut tüüpi ilma nn. surnud tsoonideta bastionidega. Kadetikoolid võimaldasid ka kodanliku päritolu andekamatel ohvitseril kõige kõrgemate auastmeni jõuda. Habsburgide piiramisrõnga nõrgendamist alustas Prantsusmaa devolutsioonisõjaga Hispaania Madalmaade (Belgia) vastu (166768). Viidates Madalmaades kehtivale pärimisõigusele, mis eelistas vanemat tütart nooremale pojale ning selle ülekandmisele (devolutsioonile), leidis Louis XIV, et