Murtud katusega hoone ebatavaline vorm ning silmatorkav punane värv läheb vastuollu modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. „Venna maja“ väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub
mille ümber on ehitatud puitsõrestikul ning laudisega kaetud mügarlik karp. Maja on nii öelda selja pööranud raudteele, mis tagant mööda läheb. Murtud katusega hoone ebatavaline vorm ning silmatorkav punane värv läheb vastuollu modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. ,,Venna maja" väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu,
varisenud hävinud ei 4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine Kaitsekorralduste eesmärkide täitmise eelduseks on piisavas mahus suur-konnakotkaste elupaikade säilimine vastavalt Looduskaitseseadusele. Üheks kaitsekorralduse viisiks on teadaolevate konkreetsete pesapaikade kaitse. Kõigi teadaolevate pesadega tuleb tagada liigi edukas pesitsuseks piisav kaitse püsielupaigana või liigile sobiva kaitsealade tsoneeringuga. Konkreetsetel pesitsuspaikadel on vajalik tagada soodne seisund 2 km ulatuses, majandades säästlikult piisaval hulgal saagi-jahialadeks sobilikke rohumaid (Keskkonnaministeerium. s.a.). Suur-konnakotkas kuulub I kategooria kaitsealuste liikide alla, sellepärast tuleks Looduskaitseseaduse alusel tagada kõigi teadaolevate elupaikade kaitse. Nagu eelnevas peatükis mainitutest seadustest §50 lg 2 on iga avastatud liigi pesapaiga ümber automaatselt 250 m raadiusega kaitsetsoon
annaabi.ee 
