jaanuari 1997. a aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimisel AS Satwo juhatuse liikmena teadlik äriühingu raskest majanduslikust seisust ning aktsiate tegelikust väärtusest (väärtusetusest). Oma väite tõendamiseks esitas hageja AS Satwo 29. aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et nimetatud tõend pole asjakohane. Aktsia tegelik väärtus või väärtusetus võib olla üheks aktsia omaduseks TsKS § 251 lg 1 tähenduses. Samamoodi on aktsia omaduseks ka sellega seotud õiguste maht. 15. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul TsMS § 95 lg 1 nõudeid järgides hinnata, milline oli poolte kokkulepe (16. jaanuari 1997. a lepingu ja 13. jaanuari 1997. a lepingute koosmõjus) aktsiate ostu-müügilepingu esemeks olevatele aktsiatele esitatavate nõuete osas. A. KULL J. LUIK T. TAMPUU
kasutas maja onu eluajal, pärast onu surma elas majas, tegi remonti ja oli ka sisse kirjutatud. Kohus kõrvalekaldumine ei ole lubatud. Seadusest kõrvalekaldumine ei ole eelkõige lubatud, kui neile väidetele hinnangut ei andnud. Millal ja kelle elamut kostja valdama ja kasutama asus, pole kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega". kohus samuti tuvastanud. Apellatsioonikohus on sellega rikkunud TsKS § 232 lg 4, mille kohaselt Lisaks oli seaduse dispositiivsuse põhimõte kavandatud kirja panna samuti võlaõigusseadusesse. otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu Kehtivasse õigusesse jäi ainult viimane variant ja nii ongi Eesti eraõiguses de lege lata sätestatud
Tänapäeval võiks 34 H. Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 lk.23-25 12 summa sacramentum-it samastada parimal juhul riigilõivuga, mille peab avalduse esitaja tasuma toimingute tegemiseks ette, vastavalt Tsiviikohtumenetluse seadustiku §147-le. Riigilõiv tagastakse omanikule vastavalt sama seadustiku §150-le. Summa sacramentum- ile sarnaneb tänapäeval ka tagatis (TsKS 19.peatükk), sarnaselt legisaktsiooilisele protsessile on tagatise andmise kohustus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kui legisaktsioonilses protsessis tuli lausuda kindlaid vormeleid, siis tänapäeval sellist nõuet enam ei eksisteeri. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on küll ära märgitud kasutatav kohtu töökeel, mille sätestab 5.peatükk ja § 32- kohtumenetlus ja asjaajamine toimub eesti keeles.