Järglaste saamine on nii oluline, et need naised, kes rasestuda ei suuda, viiakse kas teise perekonda või koonduslaagrisse rasket tööd tegema. Raamat on kokku pandud kirjeldades Offredi heitlust naisena, kellelt on võetud kõik peale õudusunenägude ja mälupildikeste oma kunagisest perest. 2.1Teoses esilekerkinud probleemid: 1) Naiste väärkohtlemine ja riigis valitsev tugev sovinistlik mõtteviis. Kuigi meie elame hetkel tsiviliseritud maailmas ja riigis, kus inimesed, olenemata soost on võrdsed, siis leidub ikkagi nii riike kui ka valdkondi, kus inimesi diskrimineeritakse nende soo alusel. Alles eelmisel sajandil hakati naisi meestega võrdselt kohtlema, mistõttu on maailma mastaabis tegu siiski uuendusega. 2) Klasside ebavõrdsus. Mitte kunagi ei saa kõik inimesed olla omavahel võrdsed, see on selge, aga antud teoses polnud inimesed mitte ainult jagatud klassideks, vaid igale
rüütelkondade, linnade toetus, et moderniseerida riiki – vaja inimesi, kes selle töö enda kanda võtaksid, kellel oleks teadmised ja oskused. Lootis baltisakslasi võtta Vene riigi teenistusse. 3) Vene liitlassuhted – Põhjasõja alguses olid Vene liitlasteks Poola ja Taani. Poolaga leping, et Balti provintside vallutades lähevad Balti provintsid Poola võimu alla. Alistumislepingutega oli Peeter I võimalus viidata, et tegemist pole sõjalise vallutamisega, vaid tsiviliseritud võimuvahetusega, Balti provintside seisused tahtsid ise alistuda. Kuna kapitulatsioonid allkirjastati Vene väejuhtide poolt, siis Peeter I hiljem andis privileegide kinnitused. Uusikaupunki (Nystadi) rahuleping 1721. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731. Turu rahuleping 1743. Liivimaa privileegid kinnitatakse juhul, kui neid on Vene keskvõimul võimalik kasutada – Vene võim otsustab, millised privileegid kehtivad, millised mitte. Eestimaale sellist
Impulsiivne käitumine: Esmane ajend/vajadus motiivi järgimine või stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi tähenduse analüüs, toimingute tagajärgede arvestamine on puudulik või olematu Tahteline käitumine: Eesmärgi ettekujuamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede ettekujutamine ning võimalike tagajärgede teadvustamine/arvestamine toimingute planeerimine ja valik toimimine, tegevus. Normaalse ja tsiviliseritud inimese puhul: · Kõrgemat vajadused kontrollivad madalamaid · Eesmärk võib olla ajas tunduvalt edasi lükatud · Võimaldab teha ka endale ebameeldivaid asju · Tahteprotsessid tulevad esile tüüpiliselt rasketes valikusituatsioonides ja (tähtsate) otsuste vastuvõtmisel. Meenutus: afekt (tugev hingelise serutuse seisund): lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. See ol tahte juures oluline, kuna inimese tahteline enesekontroll võib
annaabi.ee 
