välismaaga olema kunstiteos. Kokkuvõte: Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole taandatav progressi mudelile iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. Tänapäevase kultuuriajaloo institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. Morfoloogiline kultuuriajalugu / tsivilisatsiooniteooriad Kultuurimorfoloogia püüab ühelt poolt kõigi kultuuride arengut sidusa narratiivi abil kirjeldada, jagades kultuurid selgepiirilisteks ühikuteks, mis teineteisele järgnevad, kuid teiselt poolt loobub varasemast progressi ideest ning vaatleb kultuuride arengut selle asemel tsüklitena: iga kultuur tekib ja areneb, seejärel aga satub langusse ja hävib ühtsete seaduspärade alusel. "Kultuurimorfoloogia"mõiste võtab kasutusele saksa etnoloog ja
Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O. Spengleri mõju). ◦ Kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad ◦ Esseistlik, följetonlik kultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Tsivilisatsiooniteooriad ja spekulatiivne kultuuriajalugu • 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, s.t. esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga.
maailm muutub polütsentriliseks, ei saa öelda konkreetset keskmet kultuuriajaloo paika, pilt on hajusam. see on hea → üldine areng ühiskondlik standard - õpime, oskame kirjutada jne ☼ Tartu-Moskva koolkond: juhus + NSVL režiimid. Lotman ei leidnud Peterburis töökoha ja talle pakuti töökoha NSVL-s, režiim ise sundis inimesi liikuma. “Eesti kultuur sai kohe rikkamaks (Lotmani kohta)” Marek dominantne e prominentne 03.03 Kultuurimorfoloogia ja tsivilisatsiooniteooriad ☼ 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele. See suund on laadilt spekulatiivne, see tähendab esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga ☼ nn