Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse. Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega. Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga(luna, väljaost, vabaksost). Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica- kuuluvad riikliku kohtu võimkonda. Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata- Ainult üksikud üksikisi...
ta kartis põgenedes. Ta ootas kirja, mille tulemusel ta oleks julenud hakata professoriks hakata ,suri tervise pärast. Elmar Ilus ei unustanud ega oodanud, et ta saaks Rooma eraõigust õpetada.Temast saab eraõiguse professor. Leo Leesment- oli Uluotsa kolleeg.Rooma õigus oli tal kõrvalteadmine. Läks vabadussõtta koolikaaslastega. Arvati, et Vene keisririik säilib. Leesment õppis erinevaid keeli lapsena. Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse. Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu
ühtsed, kuigi tänapäevaselt saaks me actio’st protsessiõiguses aru kui hagist ning eraõiguses kui nõudest. Ainekursuse põhirõhk ei ole siiski protsessiõigusel ning seepärast räägime me Rooma protsessiõiguses vaid arusaamiseks hädavajalikust. Tegelikult oleks võimalik ainekursust roomlaste eeskujul instituutidena üles ehitada, kuid tänapäevase süsteemiga ühitades oleks see ehk liiga segadusseajav, nii et me piirdume protsessiõiguse eraldi käsitlusega. Rooma tsiviilprotsessist teame me peamiselt Gaiuse Institutsioonide neljanda raamatu – de actionibus järgi. Gaius toob ära kirjelduse mitte ainult tema ajal levinud protsessist, vaid ka varasematest. Lisaks sellele on olemas ka üldajaloolisi allikaid, kus kirjeldatakse protsessikäiku ning teatud pildi saame me näiteks ka Cicero kohtukõnedest, näiteks “Esimene kõne Catilina vastu” või “Kõne poeet Archiase kaitseks”. Tegelikult on Cicero kirjutanud palju kõnesid, 58 neist on säilinud, ent eesti
annaabi.ee 
