kohustused (TsMS § 212 lg 2). Autor osundab, et iseseisva nõudega kolmanda isik esitab hagieseme suhtes oma nõude, mis erineb hageja nõudest. 5 3. Esindaja kohtus Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõi- melise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti (TsMS § 217 lg 1). Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviil- menetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 202 lg 1). Autor viitab, et tsiviilkohtumenetlusteovõime tähendab ka seda, et lepinguline esindaja omab juriidi- lisi eriteadmisi ja oskab eesti keelt 1. Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat (TsÜS § 217 lg 2). Esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti (TsMS § 217 lg 4), seega tuleb arvestada TsÜS §-des 115-131 toodut
kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest (KarS § 491 lg 1). Õigusvõime on küll tsiviilõiguse instituut, aga selle on tähendus ka haldus- ja kohtumenetluses ning muudes avaliku õiguse valdkondades. Oluline on osundada sellisele mõistele nagu tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, milline on tsiviilkohtumenetluse (vt TsMS § 201) instituut. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. TsÜS § 8 lg 1 järgi on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, ehk siis tekitada tehingute tegemise läbi muudatusi oma õigustes ja kohustustes, neid omandades, muutes või lõpetades. Erinevalt õigusvõimest eeldatakse teovõime puhul, et isik saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest. Teovõime kõrval tuleb eristada deliktivõimet, s.o võimet aru saada oma teo õigusvastasusest (vt täpsemalt VÕS § 1052). Deliktivõime omab tähendust kahju
5) esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest; 6) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele; 7) esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele; 8) saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. Menetlusosalise kohustused. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Pooled. Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Menetlusõigusjärglus. Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul,
Isiku õigusele korrespondeerib riigi kohustus tagada selle õiguse täitmine. Kohtusse pöördumiseks on siiski vajalikud teatud eelduste olemasolu. Tsiviilkohtumenetlus-õigusvõime Õigus- ja teovõime määratlemisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosaseaduses sätestatud õigus- ja teovõime mõistest, millele viitab ka seaduse vastav säte. Tsiviilkohtumenetlus- õigusvõime on isiku võime omada tsiviilkohtumenetluseõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Igal füüsilisel isikul on seega tsiviilkohtumenetlus-õigusvõime sünnist surmani. Tsiviilkohtumenetlus-teovõime Tsiviilkohtumenetlus-teovõime on isiku võime teostada oma tegudega tsiviilkohtumenetlusõigusi ja -kohustusi. Isiku teosvõime määratlemisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud teovõime määratlusest. Kohtul on kohustus asja menetluse võtmisel ja ka menetluse käigus kontrollida isiku tsiviilkohtumenetlus-teovõimet
annaabi.ee 
