kooskõlas olema. Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seadusandluse vundamendiks on 1804. a. Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadusandlus põhineb väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha, vara) investeerija e paigutaja. Esmalt peab keegi kapitali omanikuks saama. Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil ja turu- ja kapitalisuhetel ongi KAPITALISM. Ka Eesti on kapitalistlik maa. Ka meie ühiskonna heaolu oleneb kapitaliturgude
Siin on kirjas, millal peab laps kooli minema, millise vanuseni peab ta koolis õppima, kui pikk on tema koolipäev klassiti jm kooli argielu puudutavaid norme. Igal eluvaldkonnal on oma seadus. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seaduste vundamendiks on 1804. a Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadused põhinevad väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha, vara) investeerija e paigutaja. Esmalt peab keegi kapitali omanikuks saama. Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil ning turu- ja kapitalisuhetel, ongi KAPITALISM. Ka Eesti on kapitalistlik maa. Ka meie ühiskonna heaolu oleneb kapitaliturgude tõusudest ja mõõnadest, mis on teiste sõnadega riigi või riikide majanduse tõus ja langus.
Sultanaat kaotati 1922 aastal. Viimane sultan saadeti eksiili, kus ta suri 1926. Türgi Vabariigi ajalugu Vabariik kuulutati välja 19 okt 1923. Jaguneb perioodideks: 1) Atatürgi periood – 1923 – 1938 sisepoliitika osas viidi läbi mitmed Türgit sekulaarsemaks muutvad reformid. 1924 kaotati kalifaat ja šariaadi seadused. 1925 saadeti laiali medresed. Dervišide ordud, keelati islamiusu sümboli fessi kandmine. 1926 – 1930 kehtestati järk-järgult Šveitsi tsiviilkoodeksil, It kriminaalkoodeksil ja Saksa ärikoodeksil põhinevad seadused. 1928 asendati araabia kirjaviis ladina kirjaviisiga. 1934 kohustati võtma perekonnanimesid. 1935 viidi puhkepäev reedelt pühapäevale. Mõned reformid osutusid siiski liialt äärmuslikeks. Pooleldi ebaõnnestumsega lõppes 1932a alanud 1936 a vaibunud keelereform. Edutud olid ka 1924 ja 1930 ettevõetud mitmeparteisüsteemi juurutamise katsed. Türgi keelsete