Kiirmenetlus hiljemalt järgmisel tööpäeval. Muudatuskandeid saab ka teha kiirmenetluses. Kiirmenetluseks - Kõik dokumendid peavad olema elektroonsed. Kiirmenetlusel on mõtet nt kande muudatusel. Läbivaatamine: Kiirmenetlusel kas rahuldatakse või ei (läbivaatamata). Tavamenetlusel jah (kanne), ei (määrus) või osaliselt rahuldatakse (määrus) Saab kaevata kande määruse peale see,kelle avaldus jäeti rahuldamata TMS § 599. Kui kanne aga rahuldati,siis saab minna tsiviilkohtusse, et lõpetatakse õiguste rikkumise ja et kustutataks sinule kuuluvat nime. Kannet ei saa vaidlustada nagu määrust. KAEBUSED 6 Mida saab vaidlustada ja kuidas see käib. Regisri menetlusele kohaldatakse mõneti tsiviilkohtumenetluse reegleid. TMS § 58. ptk hagita menetluse alaliik, § 599. Kaevata saab: - Kandemääruse peale § 599. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
kinnistusraamat, omand, servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus). H-D-tüüpi regulative normid. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) On seotud tsiviilõiguse haruga: üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Reguleerimise üldobjektiks tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Normid H-D-tüüp regulatiivsed ja vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud materiaalõiguse normidega hoopis nt kriminaalõiguse eriosas. Rahvusvaheline õigus Reguleerimise üldobjektiks on kõik, mis seondub riikide omavahelise suhtlemisega ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtlemise ja tegevusega. Õigusaktide süstematiseerimine 1) Inkorporeerimine: õigusktide monoamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks
Tsiviilkohtumenetlus on seotud tsiviilõiguse haruga sarnaselt nagu kriminaalkohtumenetlus kriminaalõigusega - üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Seega: tsiviilkohtumenetluse reguleerimise üldobjektiks (esemeks) on tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid (menetluse ehk protsessi pooled). Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus, ka tsiviilvastustuses (varaline vastutus) kehtib süütuse presumptsiooni printsiip. Tsiviilasju lahendavad põhimõtteliselt kõigi astmete kohtud, kui seadus või poolte kokkulepe ei näe ette teistsugust korda. Tsiviilasjad on kõik tsiviil- ehk eraõigussuhete pinnalt tekkinud vaidlused, mida lahendatakse kohtus, aga võidakse lahendada ka poolte kokkuleppel. On riike, kus eksisteerib lepitusmenetlus tsiviilvaidluste juhul
annaabi.ee 
