● Kasvas tööstustööliste osatähtsus ● Tööliste jaoks loodi asulaid vabrikute ümber ● Kasvas teenuste tarbimine ja teenindussektoris töötavate inimeste osakaal ehk arstiabi oli kergemini kättesaadavam. 1. maailmasõda ● Arvati, et sõda tuleb kiire ja lihtne, kuigi tappis 10 miljonit inimest ja haavati sai 20 miljonit inimest ● Oli 2 liitu: Kolmikliit ja Antanti riigid ● Sõda puudutas kõiki ehk rünnata said ka tsiviilinimesed ● Kõige rohkem inimesi kaasas sõtta Saksamaa ● Kuna mehed olid sõjas siis kasvas naiste osatähtsus ühiskonnas ehk naised läksid tehastesse ja kaevandustesse tööle Sõjaliste vahendite areng ● Kasutati esimest korda mürkgaasi ● Tangi kasutusele võtmine ● Positsioonisõda ● Kiire mobilisatsioon tänu raudteedele ● Zeppelinide ja lennunduse areng 1. maailmasõja lõpp ● Suurte inimkaotuste tõttu, tekkis mõiste
ja alustada hoogsalt taasrelvastumist. Kolmandaks: Lääne riigid, kes lootsid Saksamaa ässitada NSVLiidu kallale ja mahitasid tema agressorlikke plaane, pidid pettuma kui Hitler sõlmis salapakti Staliniga mõjusvääride jaotamise kohta. Seega olid Hitleril vabad käes uue maailmasõja alustamiseks, et saada revans I maailmasõjast. 10)Loetlege II maailmasõja põhilised tagajärjed. II maailmasõja tagajärjel hukkus üle 55 miljoni inimese, kellest enamik olid tsiviilinimesed. Sõjakahjud hõlmasid 40 riiki. Paljud riigid viis sõda pankrotti või kaose äärele. Suurimate inimkaotustega NSVLiit sai Lääneliitlastelt aktsepti paljude Kesk- ja Ida Euroopa riikide vallutamiseks. Moskva moodustas sotsialismimaade ploki. See plokk oli eraldatud muust maailmast Raudse eesriidega. Maailm muutus bipolaarseks. 11)Kus, millal ja millistel asjaoludel võeti esmakordselt kasutusele mõiste ,,Külm sõda" ja mida see iseloomustas?
manufaktuuridesse töötajaid, kes ka midagi oskaks. 12. veebruaril 1708 tegi Tartu komandant tarlastele teatavaks tsaai korralduse saata välja kogu elanikkond, kõik, kes veel alles on jäänud. Neile anti aega vara realiseerida (üsna tulutult), asju pakkida 6. päeva. 18.02 asus 813 inimest teele. Vologdasse, sealt saadeti osa edasi Velikije Ustjugi, Moskvasse ja Kaasanisse, Voronesi. Kokku küüditati 1086 inimest kahe korraga. Nimekirjadele tuginedes tuleb välja, et 1086 oli 950 tsiviilinimesed, 136 olid seotud rootsi sõjaväega. 55% olid naised või naissoost inimesed. On ka mingi hulk inimesi, kelle kohta andmed puuduvad, aga Tartust nad kadunud on. Segaduste aega Tartus kasutasid ilmselt põgenemiseks. Peeter lasi Tartust ära vedada ka kõik vähegi väärtusliku. Kasutati aega, kui inimesed olid lahkunud. Majadelt võeti isegi katused maha, samuti Jaani kiriku hauaplaadid, kirikukellad, orel, mööbel. Linna hõivavad pärast seda ümbruskonna talupojad. Ei
annaabi.ee 
