Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Seleta mõisted Okupatsioon – Võõra riigi või selle osa ajutine hõivamine teise riigi relvajõududega Koonduslaager – Sunnitöö ja hävituslaager, kus vange üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati Holokaust – Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Inimsusevastane kuritegu – On teadlikult toime pandud osana massiliselt või süstemaatiliselt rünnakust tsiviilelanikonna vastu Sõjakuritegu – On toime pandud asjakohase plaani või tegevuse osana või selliste kuritegude laiaulatusliku toimepanemise käigus Genotsiid – On rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse grupi täielikuks võ osaliseks hävitamiseks toime pandud tegu
sõjaväeringkonna koosseisu. 17.aprill Venemaa president Vladimir Putin möönis Venemaa televisiooni otsesaates "Vladimir Putini otseliin" Venemaa sõjajõudude aktiivset osalemist Krimmi sündmustes. Putin tunnistas, et Krimmi omakaitseüksuste selja taga tegutsesid "korrektselt, kuid otsustavalt ja professionaalselt" Venemaa sõjaväelased, et võimaldada referendumit poolsaarel vabalt läbi viia ning takistada relvade kasutamist tsiviilelanikonna vastu. Esmakordselt võtsid sellest videosillast osa annekteeritud Krimmi ja Sevastopoli elanikud. 9.mai Vladimir Putin külastas Sevastopolit.
Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid. Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks. Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist. Plaanide realiseerimine lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Eesti majandus oli allutatud Saksamaa huvidele. Majanduse peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikonna varustamine. Samas hoiduti aga röövmajanduslikest sammudest, Eestist pidi saama ju Suur-Saksamaa osa. Saksamaa aitas isegi kaasa majanduskahjude hüvitamisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Talunikud pidasid norme kurnavaks, kuid need polnud mõeldud talude väljasuretamiseks. Vaatamata jätkuvale sõjale suutis põllumajandus mingil määral toibuda. Külvipind ja saagikus jäid küll 1944. aastal sõjaeelsele tasemele veel veidi alla.
1.4. Kaitseliidu laialisaatmine 1940.aastal 16.juunil 1940.aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise, täiendavata vägede sissetoomiseks. 17.juunil sõlmiti Narvas kindral Laidoneri ja armeekindral Kirill Meretskovi vahel protokoll, mis andis Punaarmeele baasideks maad. Protokoll sisaldas ka punkti, kus oli kästud tsiviilelanikkonnalt relvade ära korjamine 48 tunni jooksul peale protokollile alla kirjutamist. Kuna ka kaitseliitlased läksid tsiviilelanikonna alla, pidid nad 18. ja 19.juunil oma relvad kogunemispunktidesse tooma.(L.Lõhmus 2009, 54) Relva äraandmise käsku, eirati mõnel pool, selleks kasutati erinevaid võimalusi. Näiteks anti arveloleva relva asemel ära mõni vanem kasutuskõlbmatu relv või teatati relva varastamisest või hävimisest. Püüti relvi ka ära rikkuda, kuna kardeti, et neid samu ära antud relvi hakatakse hiljem kasutama eestlaste vastu. 27.juunil likvideeriti kogu Kaitseliit, päev hiljem Noored
annaabi.ee 
