jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid istungi võib ajakirjanikele ja üldsusele täielikult või osaliselt kinniseks kuulutada demokraatliku ühiskonna kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, alaealise huvides või poolte eraelu kaitseks või kohtu määratud ulatuses erijuhtudel, kui avalikkus kahjustaks õigusemõistmist. Lihtsamalt öeldes igaühele, kellele on esitatud süüdistus või kes on seotud tsiviilasjaga on õigus õiglasele kohtumenetlusele, sõltumatus kohtus ning see peab toimuma mõistiku aja jooksul. Sõltumatul kohtul on kaks külge objektiivne ja subjektiivne. Objektiivne külg tähendab, et õigusemõistmine peab ka näima õiglane. Subjektiivne külg tähendab kohtuniku käitumist protsessi ajal, kas tal on juba eelnev häälestus olemas või mitte. Rikkumine on toimunud siis, kui kohtunik on enne otsust väljendanud enda seisukohta. Reegel on see, et
TsMS 14. osa näeb ette võimaluse vaidlevatel pooltele moodustada omavahelisel kokkuleppel vahekohtu, mis riikliku kohtu asemel nende vaidluse lahendaks. Eristatakse alaliselt tegutsevaid vahekohtuid (näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohus) ja vahekohtuid mille pooled võivad vastastikusel kokkuleppel sõlmida, sellise vahekohtu lahendi peab täidetavaks tunnistama riiklik kohus TsMS § 753 lg 1. HAGIMENETLUS Hagimenetluse näol on tegu klassikalise tsiviilasjaga, kus poolte vahel on eraõiguslikust õigussuhtest tulenev vaidlus, mida kohtul palutakse lahendada. See sisaldab eelmenetlust, tõendite esitamise kohustust kostja ja hageja poolt. Peale eelmenetlust saavad pooled omi seisukohti avaldada kohtuistungil. Hagimenetluse igas faasis on pooltel õigus kasutada dispositsiooniõigusest tulenevaid volitusi ( hagi õigeksvõtt, omaksvõtt, hagist loobumine, komromiss). Hagimenetlust võib läbi viia lihtsustatud korras TsMS 43 peatükk.
(7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku teatavaks saanud. §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi kohus lahendada asja kirjalikus menetluses üksnes siis, kui tõendi
(7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata teatavaks saanud. lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib
annaabi.ee 
