Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi sõnu ja väljendeid muutub minu keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Internet ,vastupidiselt raamatutele, risustab keelt. Samas on raamatud huvitavad ning heaks ajaviiteks muidugi juhul kui tegu on minule meeldiva zanriga raamatuga. Neist saab teada palju uut ja huvitavat harivat. Tsiteeriks ühte inglise kirjanikku nimega Geoffrey Chaucer (elas 1430- 1400) ,,Räägitakse, et nagu vanad põllud annavad igal aastal uue saagi, nii annavad vanad raamatud lahkesti uusi teadmisi neile, kes tahavad õppida. Järjest rohkem ja rohkem kodutöid tuleb teha arvutiga. Arvuti on peaaegu enesest mõistetav ja paljud õpetajad eeldavad et kõigil lastel on kodus arvuti olemas. Arvutiga tööde tegemine on kergem ja sageli näeb lõpptulemus ka parem välja. Nagu
Minu arust on elu nagu nelja-jalgne tool mille jalad moodustavad elu neli põhilist komponenti. Nendeks on haridus, armastus, sõbrad ja perekond. Kui nendest üks peaks kuidagi lagunema siis ei seisa püsti enam nii tool kui elu. See ongi põhjuseks miks tihtipeale kipub elu alla minema, üks nendest on puudu. Neid nelja asja on vaja, et jõuda elus sinna kuhu sa oled kunagi unistanud jõuda. Kui sa tahad head elu siis hoia oma ,,tooli". Lõpetuseks ma tsiteeriks oma head sõpra: ,,Tähtis pole see millest sa unistad, vaid see, et sa unistad!" Kui inimene unistab, siis see tähendab seda, et ta ka mõtleb ning kui ta mõtleb siis on ta enamasti ka tsiviliseeritud inimene kellel on omad tavad, reeglid ja käitumisnormid ehk moraal.
kuid palub vastavalt seletust selle juhtumi juures. Silveri jaoks esmamulje oli selle küsimuse peal huvitav selle poolest et leksika poolest rääkis ta kõik seda rahulikult stuudios ja hästi palju huvitavad näoilmeid oli, kuid reaalsuses sotsiaalmeedia kaudu oli kõik palju karmim kirjas ehk üleliigendatud näiteks sellest et ”tuli põleb, kuid tegelikult lihtsalt suitsu natukene tuli välja ja lõppes”.Järelikult oli see tehtud selle jaoks , et inimesed talle tsiteeriks selle kohaselt vastu et ta on hästi suur kangelane ja tahtis kuulsust selle poolest saada, juttu järgi oli arusaadav et sõnadest mida ta postitas meediasse oli hästi sõnavara poolest halb. Emotsioonide kaudselt on arusaadav et noor ettevõtja kahetses sellest, suu järgi oli kahetsemistunnetuslik näoilme hästi ebamugav. Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema
Tartu Ülikool Usuteaduskond Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal Greta Vaus Referaat Tartu 2009 Et jõuda üldse mingisuguste õpetusteni, siis nii õigete kui valeõpetusteni, tuleks alustada meie esimestest teadaolevatest suurtest mõtlejatest. Tsiteeriks siin vanakreeka filosoofi Platoni (surnud 347 eKr) dialoogist ,,Pidusöök" kirjutist armastusest kauni keha vastu, teades Platoni veendumusest, et jumalik maailm on staatiline ja muutusteta: ,,See ilu on eelkõige igavene; ta ei ei teki ega kao; ta ei kasva ega kahane; edasi, ta ei ole osalt ilus ja osalt inetu, ega üks kord ilus ja teine kord inetu, ega ühes suhtes ilus ja teises suhtes inetu, ega siin ilus ja seal inetu, muutudes vastavalt vaatajale; ka ei näi see ilu
See kõik võtab aega, aga siin ei oleks midagi imestada. Meil jääb üle ainult loota, et asjad päris nii ei lähe ja meie rahvus säiliks. Ei tohiks unustada, mille pärast me ajaloo jooksul võidelnud oleme oma maa ja vabaduse eest. Veidi rohkem kui viisteist aastat tagasi õnnestus see ka saavutada, aga tundub, et see võib taaskord kaduda. Ning seekord anname me selle vabatahtlikult ära. Siin tsiteeriks Gustav Suitsu: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Aga ma ütleks pigem, et saagem eurooplasteks, kuid jäägem eestlasteks. Eesti keel Eesti keel, mida kutsutakse ka maakeeleks on soomeugri keelte hulka kuuluv keel. Eesti keele lähimad sugulased on vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest 950,000 elab Eestis ning väike osa ka Petseri rajoonis. Eesti keele teevad teiste keelte suhtes eriliseks kolm erinevad hääliku pikkusastet
annaabi.ee 
